RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
27. august, 2020

Paraspõllu madalsoos algavad taastamistööd

Paraspõllu madalsoo asub Harju maakonnas Rae vallas suursoo külas ja Raasiku vallas Pikavere külas. Taastamisala (pindalaga 63,0 ha) paikneb Paraspõllu looduskaitseala Paraspõllu sihtkaitsevööndis ning jääb kogu ulatuses RMK halduses olevatele riigimaadele. Taastamistööd viiakse ellu vastavalt projektile "Paraspõllu madalsoo veerežiimi ja Silmsi oja (Käpa oja) loodusliku sängi taastamistööde ehitusprojekt" (OÜ Inseneribüroo STEIGER; Töö nr 18/2374) ja rahaliste vahenditega toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Alustuseks tuleks ehk kohe ära mainida, et uurimistööde tulemusel selgus, et Silmsi oja (Käpa oja) loodusliku sängi taastamistöid pole võimalik teostada, sest see mõjutaks kaitsealalt ja taastamisalalt välja jäävaid alasid. Nii käsitlebki projekt vaid Paraspõllu madalsoo veerežiimi taastamistöid.

Vastavalt projektile on tegevusteks:
1) Trassiraied: 1,27 ha;
2) Kujundusraie (lageda madalsoo koosluse kujundamine): 34,26 ha;
3) Kraavide täitmine ja vallide likvideerimine: 0,25 tuhat m3;
4) Pinnaspaisude välja märkimine ja ehitamine: 63 tk;
5) Mätaste freesimine: 3,79 ha.

Projektiga ettenähtud tööd on jaotatud kahte etappi: 1) raietööd ja freesimine ning 2) kraavide sulgemine. Esimese etapina teostatakse alal kõik raietööd ja mätaste freesimine ning neid töid teostab: OÜ Lammutaja. Tööalal on raietööd keelatud 1.04 kuni 31.07.


1951. aasta Geoloogiakeskuse aerofotolt on näha, et Paraspõllu madalsoo oli lage sookooslus, mille sees mineraalpõndakutel kasvasid metsatukad.

Tänaseks on kunagine lage sookooslus kuivenduse tulemusel kohati tugevalt metsastunud ja võsastunud. Madalsoo keskosa on säilinud veel lagedana, kuid põhjaosa ja eriti just lääne- ning lõunaosa on tugevalt võsastunud ja metsastunud. Idaserva on kaevatud neli tiiki, materjalide aunad on tiikide kõrval alles ning tänaseks metsastunud. Silmsi oja endine, looduslik säng on setteid tugevalt täis ning oja juhtimine tema endisesse sängi ei ole enam võimalik, sest see avaldaks mõju taastamisalast ja Paraspõllu looduskaitsealalt välja jäävatele maadele. Oja äärsed lagedad alad on tänaseks metsastunud. 

Paraspõllu madalsoo taastamisalal on planeeritud teostada puistu kujundusraieid 34,26 hektari suurusel alal. Kogu alal kasutatakse ühte liigi kujundusraie võtet – raadamine, säilitades eelmise põlvkonna puud, kui neid peaks alal esinema. Samuti tuleb säilitada kõik seisvad surnud puud, tüükad ja jämedam lamapuit, vanad jändrikud männid ja sookased, vanad kuused ning madalsoodele omased mätastel kasvavad puudegrupid või puud. Puude säilitamisel tuleb eelistada eritunnustega puid, millel on suured augud või õõnsused, tugevad jämedad laiuvad oksad, madalad ja suure diameetriga puud jms.

Kraavide sulgemisele eelnevad veel ka trassiraied ehk kujundusraie masinatega alal liikumiseks. Trassiraie käigus eemaldada kogu ettejääv puittaimestik, et oleks võimalik masinatega tööalal liikuda. Trassil tuleb võimaluse säilitada üksikud suuremad, näiteks esinduslikud ja tugevate külgokstega männid, vanemad jändrikumad kased jms, mis ei takista masinate liikumist ning aitavad lõhkuda trassiraiel tekkivat koridori efekti. Trassiraie käigus tekkiv puitmaterjal tuleb taastamisalalt ära tuua, kuid seda võib vajadusel kasutada ka masina all kandevõime tugevdamiseks või kraavide täiteks. Trassiraie keskmiseks laiuseks 6 m. Trassiraie kogupikkuseks 1,89 km ja pindalaks 1,24 ha.

Raietööde teostamise põhiliseks eelduseks on soodsad ilmastikutingimused. Vajadusel tuleb kasutada kerget tehnikat või teostada osa raietöid käsitsi. Masinatega alal liikudes tuleb vajadusel kasutada masina erisurvet vähendavaid matte, plaate.

Taastamisalal on kuivenduse tulemusel kraavide mõjualas taimestik ja maapinna mikroreljeef muutunud madalsoo kooslusele mitteomaseks. Alasid katavad tihedad ja kõrged sinihelmikamättad ning seetõttu võtaks nendel aladel madalsoole omase taimestiku taastumine ka pärast veerežiimi taastamist väga kaua aega. Koosluse servaalade taastumise kiirendamiseks tuleb mättad freesida 3,79 hektari suuruselt alalt, mis jaguneb neljaks tööalaks (pindalad vastavalt 2,41 ha, 0,41 ha, 0,35 ha, 0,62 ha).

Pärast raie- ja freesimistöid likvideeritakse kraavivallid (kui neid esineb) ja ehitatakse kraavidele pinnaspaisud, mis aitavad veetaseme tõsta maapinna lähedale ning suunavad vee üle soo laiali. Kokku tuleb ehitada 63 pinnaspaisu.

Mõned fotod Paraspõllu madalsoost enne tööde algust (fotod tehtud 2019. aasta hilissügisel):
Võsastuv ja metsastuv endine lage madalsoo osa.

Hästi toimiv väikeste mõõtmetega kuivenduskraav.

Metsastunud endine lage madalsoo osa.

Veel üsna hästi lagedana säilinud madalsoo osa.

Väga hästi lagedana püsinud madalsoo osa.

Lisa kommentaar

Email again: