Selle kauni taime kirjeldamiseks sobivad kõik neli pealkirjas mainitud omadust, kuid neid on tegelikult veel. Aga miks umbrohi? Sest põdrakanep levib jõudsalt igal pool ja on esimeste taimede seas, mis põlendikel kasvama hakkab. Üks põdrakanepi taim levitab tuhandeid seemneid, mis võivad tuulega emataime juurest mitmete kilomeetrite kaugusele lennelda. Lisaks sellele paljuneb põdrakanep veel ka risoomide abil. Kõige rohkem kasutatakse põdrakanepit teeks. Sellest ka põdrakanepi kõige populaarsem venekeelne nimevorm – Ivan-Tšai. Ma ei kasutanud väljendit „kõige populaarsem nimevorm“ niisama, sest ühelgi teisel taimel pole vist vene keeles nii palju rahvapäraseid nimetusi. Eesti keeles pole neile kõigile isegi vastet. Siin on valik põdrakanepi nimedest eesti keeles: põdralill, põdrakapsas, põdratubakas, pajulill, lillpaju, pajuhein, karukanep, kõrvelill, metssirel, nõmmeroos, palanulill, põdrakapsas, pöördpaju, rebashanna, tulipiits.

See rõhutab veel kord tõika, et põdrakanep leidis kasutust juba ammu enne selle teaduslikku süstematiseerimist. Esimest korda mainiti põdrakanepiteed kui tervendavat jooki XIII sajandi kroonikates.


Kui Hiina tee Euroopasse jõudis, hakkas põdrakanepitee populaarsus tasahilju kahanema. Viimasel ajal aga on põdrakanep justkui uuesti sündimas, kuna sellel on palju kasulikke omadusi. Teed korjatakse ja valmistatakse ka tööstuslikult ning seda võib leida poelettidelt. Tee korjamisega saab aga ka igaüks ise hakkama. Selles pole midagi keerulist, oluline on vaid järgida mõningaid reegleid.

Räägitakse, et õigest kääritatud ja kuivatatud taimest valmistatud tee säilitab oma omadused ja kvaliteedi kuni 15 aastat.


Põdrakanep ei ole põõsas ega puu, vaid mitmeaastane rohttaim. Seda erinevalt kameelia sugukonna taimedest, mida kasutatakse Hiina ja India teede valmistamiseks. Kuigi koostise järgi nimetatakse põdrakanepiteed teeks, ei ole see klassikaline tee. Hiina ja India teed sisaldavad märkimisväärses koguses kofeiini, mis on organismile suures koguses kahjulik. Põdrakanepitee aga kofeiini ei sisalda. Seega oleks seda õigem nimetada hoopiski ravimtaimeks.

Veel üks oluline detail: põdrakanepitee sisaldab palju mangaani, mis on üks olulisemaid elemente kogu inimkeha jaoks, eriti luustiku varustamisel kaltsiumiga. Traditsioonilistes teedes mangaani aga praktiliselt ei leidu.


Rahvameditsiinis leiab põdrakanepitee laialdast kasutamist ja see on tervisele ohutu. On tõestatud, et põdrakanepiteel on rahustav toime, see puhastab organismi, aitab peavalu, unetuse ja neuroosi vastu ning sellel on antioksüdantsed omadused.

Põdrakanepiteed tohivad juua ka seedetrakti haigustega inimesed, lapsed, rasedad ja imetavad naised. Enne peab siiski võimalike vastunäidustuste välja selgitamiseks arstiga nõu pidama.

Varuge põdrakanepit selle õitsemise ajal. Tehke teed ja püsige terved!
Põdrakanepitee on vitamiinipomm!