Põlula forellikaamera 2018 – eetris
Veebikaamera
vahendusel saame taas vaadata looduslike jõeforellide (Salmo trutta morpha fario)
tegemisi väikese ojakese lühikesel lõigul, mis ongi
tiikide vahel voolavas ojas ainuke neile kaladele sobilik kudemispaik.
Vesi jõuab koelmule läbi kahe tiigi, kuulsast Lavi
ohvriallikast, mis oli kunagi nii veerohke, et vaikse ilmaga kostis allikast
väljapaiskuva vee kohin üle paari kilomeetri kaugusele. Tänapäeva mõistes
paikneb Lavi ohvriallikas ikka veel veerohkete allikate hulgas selle vahega, et
veekohin ei kostu enam kuigi kaugele ja kunagi ohvriallikasse poetatud
hõbeseeklid on asendunud euromüntidega. Nii, et siis vaatame maitsvate
pulmarüüs kalade kudemist üle kõva valuuta voolanud kuulsas vees.
Sellel sügisel on jõeforellide kudemine jäänud
pigem veidi hilisemaks. Kudemine algab sügisel vee temperatuuri alanedes
6-7°C-ni. See kestab tavapäraselt oktoobri keskpaigast novembri
lõpuni, allikalistes vetes isegi jaanuari lõpuni.
Täna veel puudub kindel teadmine, kas sellel koelmul on jõeforellide kudemise tippaeg juba möödas, kestab või alles ees. Igal juhul on siin saalimas päeval kui öösel kümneid pulmarüüs isendeid ja aeg-ajalt püütakse sabaga kruusa lendu ajades valmistada pesalohku.
Varematel aastatel on peale forellide, luukaritsate, konnade, puruvanade jt. käinud pimedal ajal kaamera ees saaki jahtimas saarmas ja üllatusena forellimarja õgimas sinikael-pardid.
Kui ilm läheb talviseks, tuleb oja kaldal kasvava lepa oksale jäälind luukaritsatele jahti pidama, siis kostub ka nende häälitsusi.
Suur tänu Hatcam, EEnet ja Looduskalender.ee
Kommentaarid
Olen sel aastal päris mitut väga valgelaigulist forelli kohanud. Oleks arusaadab, kui pisikesed, aga päris suured tegelased. Kas see võib tuleneda ebaseadusliku elektripüügi tagajärjel tekkinud koekahjustustega?
Martti
Lisa kommentaar