Sooritasin praktika suve jooksul osade kaupa, põhiosa sellest moodustasid välitööd, sest igapäevaselt töötan kontoris ning organisatsiooni pool oli mulle juba samuti tuttav. Peale välitööde töötasin iseseisevalt ka erinevate materjalide, projektide ja kirjandusega. Praktika jooksul õnnestus osaleda ühel RMK erinevate osakondade vahelisel koosolekul, kus looduskaitseosakond tutvustas ebapärlikarbi elupaikade taastamise raames planeeritavaid töid, mis oli väga huvitav ja uudne kogemus. Augustis oli mul võimalik osaleda RMK poolt korraldataval looduse päeva matkal, mis toimus Selisoos. 

Lisaks olid osadel välitööde päevadel meiega kaasas ka teisi oma ala spetsialiste nii Keskkonnaametist kui Eestimaa Looduse Fondist, kes jagasid mulle samuti väga palju kasulikke teadmisi. Kogu praktika jooksul õppisin palju erinevate RMK-s tehtavate looduskaitseliste tööde kohta, põhjalikumalt just soode taastamistööde kohta, kuid ka looduses ära tundma erinevaid kaitsealuseid liike. 

Põhilise ning kõige väärtuslikuma kogemusena tooksin välja just praktilised oskused, mis praktikalt sain. Võimaluse näha, tundma õppida ja märgata looduses erinevaid liike, kooslusi ning märke ja mõjusid, mil moel inimtegevus on loodust muutnud ning kuidas neid tegevusi ja mõjusid pidurdada.

Leevi tööalaks on Põhja-Eesti piirkond. Praktika raames õnnestus mul käia temaga kaasas päris paljudes erinevates paikades - Raplamaal Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Ida-Virumaal. Põhiliselt jäävad Leevi tööala piirkonda erinevad sooalad, kuid ka kaitsealused maad, poollooduslikud kooslused, niidud- ja karjamaad. Peamiselt käisime vaatamas kas pooleli olevaid või ka lõpetatud objekte. Mul oli võimalik näha erinevas tööjärgus olevaid taastamisi. Praktika välitöödele sõitsin üldjuhul rongiga seejärel võttis Leevi mind mõnest sobilikust kohast peale ja edasi sõitsime objektile. Sõitude ajal jagas Leevi oma loodusalaseid teadmisi, tööde ja projektide kirjeldusi, mida vaatama läksime. Iga välitöö lõpus ootasin juba huviga järgmist. Kõige meeldejäävamad välitööde päevad olid minu jaoks Mohni ja Rammu, oma iseloomuliku looduse ja maagiliste maastikuvaadete poolest. Nendel aladel käisime üle vaatamas ja kaardistamas kukemarjanõmme taastamistöid. 

Aga kindlasti ka Lahemaal asuv Laukasoo, kus on erinevaid taastamistöid tehtud projekti ’’Soode kaitse ja taastamine’’ raames. Tol päeval luges minu telefoni sammulugeja kokku 26740 sammu ning kogu selle ala läbimisel sain väga põhjaliku koolituse erineva maastiku läbimise osas. Soode kaitse ja taastamine on tänapäeval väga oluline. Sood pakuvad hulgaliselt elupaiku ohustatud liikidele, parandavad veevarude kvaliteeti ja kasvuhoonegaaside sidumist. 

Lisaks jäi mulle eredalt meelde ka esimesel välitöö päeval külastatud Põlliku jääksoo, kus vanasti turvast kaevandati. Sealsetest taastamistöödest on möödas kaks aastat ent juba peale kahe aasta möödumist oli alal näha taastumise märke. Nägime alal tupp-villpeasid, tarnasid, turbasamblaid, jõhvikataimi, huulheinu. Samuti leidsime objektil käies mitmes kohas konnakudu, mis on väga hea märk taastamistööde positiivsetest mõjudest.

Looduskaitsespetsialisti olulisemaiks töövahendiks on tahvelarvuti, kuhu on välitöödel võimalik kirja panna kõik kohapeal nähtava kirjeldused ning võtta tööde jaoks vaja minevad GPS’i asukohad, et hiljem koostada lähteülesanded projektide jaoks. Edasi koostatakse hange, et sõlmida tööde tegemiseks kõige sobilikuma ettevõttega vastav leping ning mille töid käib kontrollimas ja üle vaatamas looduskaitsespetsialist. Vajadusel ja hilisemalt tellitakse objektidele ka parandustöid. Iga alal on oma iseärasused, millega tuleb arvestada see tähendab, et lisaks kohapeal käimise tuleb teha korralik eeltöö - koguda erinevaid arhiivi materjale, kaarte, suhelda kohalikega jms. Hea töövahend mida loodukaitsespetsialistid kasutavad, et saada ülevaade kogu alast ning töid paremini kaardistada on droon. See võimaldab koguda pildimaterjali kogu alast, mida on võimalik aastate lõikes kasutada võrdluseks, et näha taastamistööde mõju. Ühel objektil õnnestus ka mul näha tööd sellega. Leevil on oma RMK-s töötatud aastate jooksul palju kogutud pildimaterjali, mis on võetud tema objektidel ühest ja samast kohast, et näha ja hinnata tööde tulemust ja mõju. Looduses kohapeal tööde märgistamiseks kasutatakse spreivärve või ka linte, et näiteks märgistada kaitsealust liiki või raietööde jaoks maha võetavaid puid. Kindlasti on väga olulisel kohal ka riietumine vastavalt ilmale.

Töö RMK looduskaitseosakonnas on väga põnev ja vaheldusrikas ning ääretult tänuväärne. Kuigi looduses toimuvad protsessid aeglaselt on tänu RMK-s tehtavatele looduskaitselistele töödele juba peale lühikest aega näha tööde vilju ja positiivseid märke looduse taastumisest. Kõike praktikal kogetut on võimatu kirja panna kuid kogu see periood jääb mulle väga eriliselt meelde. Olen väga tänulik oma praktikajuhendajale Leevile. Tänan sind, et sain omandada teadmisi oma ala spetsialistilt ning, et olid terve praktika vältel nii ääretult toetav, lahke, sõbralik ja innustav.