19. november, 2014
Punased põõsad
Nüüd hilissügisese
maastiku värvivaesel ajal ei saa märkamatuks jääda metsades, võsades ja
puisniitudel kasvavad veripunased põõsad.
Peale
lehtede langemist paistavad erkpunaste võrsetega vereva kontpuu (Cornus sanguinea) põõsad kaugele. Looduslikult
kasvab see põlisliik vaid Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal võib teda kohata
ilupõõsana aedades ja parkides. Kahest meie looduses kohatavast kontpuuliigist
on siberi kontpuu võõrliik ja levinud siin-seal üle kogu maa. Lihtsaim viis on
neil vahet teha küpsete viljade järgi – pärismaisel mustad ja siberi omal
valged sõstrasuurused luuviljad.
Kontpuud võivad kasvada kuni 5 meetri kõrgusteks põõsasteks.
Kontpuu puit on tugev kui kont, küllap sellest ka taime nimi. Puidust valmistati vanasti vibunooli ja masinavärkidele väikseid detaile.
Sageli õitsevad kontpuud aastas kaks korda. Esimene kord juunis ja teine septembris. See sügisel õitsenud viljakimp ei jõudnudki valmida. Kuivatatud ja röstitud marju on varemalt pruugitud kohvi aseainena.
Kontpuud võivad kasvada kuni 5 meetri kõrgusteks põõsasteks.
Kontpuu puit on tugev kui kont, küllap sellest ka taime nimi. Puidust valmistati vanasti vibunooli ja masinavärkidele väikseid detaile.
Sageli õitsevad kontpuud aastas kaks korda. Esimene kord juunis ja teine septembris. See sügisel õitsenud viljakimp ei jõudnudki valmida. Kuivatatud ja röstitud marju on varemalt pruugitud kohvi aseainena.
Loe uuemat: Jõgi, juga ja kalad
Loe vanemat: Karula rahvuspargi koostöökogu 12.11.2014
Lisa kommentaar