2051-hektariline Selisoo on Eesti üks vanimaid rabasid, mis hakkas moodustuma juba 10 000 aastat tagasi. Viimased kaks sajandit on Selisood mõjutanud inimtegevus (kuivenduskraavid, labidaturbaaugud). 2015. aastal moodustati Selisoo kaitseala, kolm aastat hiljem liideti see Alutaguse rahvuspargiga ja varasemalt on seal toimunud veerežiimi taastamistööde I etapp soo idaosas.

II etapi tööd hõlmasid põhja-, lõuna- ja lääneservas asunud kraave. Tööde tegemiseks tellisime projekteerimisbüroolt Maa ja Vesi Selisoo projekti, mille eesmärgiks oli luua kraavide sulgemisega eeldused Selisoo sookoosluste ja sood ümbritsevate soovikumetsade veerežiimi taastumiseks. Lisaks otsustasime ühtlasi, et kuna tööpiirkond läbis matkajate seas armastatud Selisoo loodusrada, tuleks selle lagunenud keskosa Suurlauka ääres rekonstrueerida.


Taastamistöid tehti kolmel alal, mis kokku moodustasid tööala suuruseks ca 310 ha. Tööde mõjuala on kindlasti suurem.

Töödega alustati põhjapoolselt alalt, kus hakati väikese (ca 5 t) laiade roomikutega ekskavaatoriga labidaturbaaukudele pinnaspaise ehitama. Väiketehnika kasutamise eeliseks suurema ees on asjaolu, et ligipääsuks vajalike trasside raiumisel saab piirduda minimaalse häiringuga. Väikese roomikekskavaatori kasutamisel on ka miinuseid, nimelt paisude ehitamisel (märgades tingimustes) on piisavas koguses ehitusmaterjali (turba) ammutamine raskendatud, sest ekskavaatori haardeulatus on suurema tehnikaga võrreldes samuti väiksem. Materjali tuleb aga ammutada paisu asukohast piisavalt kaugelt, et tagada paisukehandi ja selle ümbruses oleva pinnase pikaajaline stabiilsus. Eelnevast tulenevalt tehtigi Selisoos pinnasetöid võimalusel 5 tonnise ekskavaatoriga ning suuremate mahtude korral kaasati ka 8-9 tonnised ekskavaatorid.


Selisoosse ehitati 2024. aastal erinevate mõõtmete ja kolme erinevat tüüpi pinnaspaise, kokku 534 tükki. Lisaks labidaturbaaukudele ehitati paise ka kraavidele. Suurlaukast alguse saavale 19. sajandi lõpus kaevatud kraavile ehitati 6 geotekstiiliga pinnaspaisu, millest pikimast – 43 meetrisest – ehitati üle ka uus laudtee. Suurlauka ümber kulgevat loodusrada rekonstrueeriti kokku 678 m ulatuses. Suurlauka veepinda tõstetakse projektiga ca 0,5 m võrra kõrgemaks, mistõttu hakkab tulevikus selle uus veepiir kohati loodusrajani välja ulatuma. Sellest tulenevalt tõsteti ka osa (91 m pikkune lõik) olemasolevast laudteest 15 cm kõrgemaks.



Kuivenduskraavidelt likvideeriti kraavivalle ca 10 km ulatuses. Kraavid täideti ümbritseva maapinnaga samale tasemele ning neile ehitati kokku 209 pinnaspaisu. Suurema tehnikaga kraavidele ligipääsemiseks tuleb paratamatult teatud mahus ka trassiraieid teha. Raiutud materjali kasutati osaliselt masinate all kandevõime tugevdamiseks või kraavide täiteks. Suurema diameetriga materjal toodi võimalusel välja.


Mitmes kohas oli veetaseme tõusu märgata kohe pärast kraavide sulgemist ja paisude ehitamist. Kindlasti leidub inimest, kellele vahetult pärast taastamistöid avanev vaatepilt meeltmööda pole, kuid küll rohelus pikkamööda ise üle võtab. Jääme Selisoo arenguid jälgima ja jagama.