Alustasime võimalikult looduslähedasest näidiskooslusest. Olgu siinkohal öeldud, et kõik ükskõik milliste metsakooslustega kokku puutunud teavad, et looduslik siirdesoomets nagu iga teine metsakooslus võib sõltuvalt oma asukohast reljeefil, hüdroloogilistest tingimustest ja puistut viimase paarisaja aasta jooksul mõjutanud häiringutest (sh inimtekkelistest) olla väga eriilmeline. See eriilmelisus võib avalduda puistu tiheduses, puude kõrguses ja jämeduses, surnud puude osakaalus, vanuselises struktuuris ning ka liigilises koosseisus. Näiteks võib põlengujärgselt siirdesoomets muutuda väga tihedaks ja hakata senisest kiiremas tempos rabastuma, kuid teatud oludes on ka täiesti vastupidine suundumus (lagesiirdesooks) sama tõenäoline. Kahjuks meil täna puudub teaduslik loodusliku siirdesoometsa kirjeldus koos erinevate struktuuriparameetrite variatsiooni ulatusega. Sellises situatsioonis on sisuliselt meil kaks võimalust, kas algatada vajalikud uuringud või püüda kujundada asjasse puutuvatel spetsialistidel sarnane nägemus sellest, milliste parameetritega koosluse poole püüdleme, kui taastamistööde kohta otsuseid langetame.

Looduslähedase siirdesoometsa vaatlemiseks müttasime 2,5 km, et jõuda Soomaal Ördi raba keskel asuvasse siirdesoometsa massiivi.

Miks valisime just sellise konkreetse siirdesoometsa? Peamiseks põhjuseks oli puistu iseloom, kõrgus ja diameeter, mis on suhteliselt lähedased taastamistööde objektiks olevatele kuivendusest mõjutatud endistele siirdesoometsadele. Kuna madalamaks ja peenemaks pole puid võimalik saada, siis on mõistlik püüda neid sekundaarseid puistuid võrrelda mingiski aspektis võrreldavate looduslähedaste siirdesoometsadega.

Peale esmast vaatlus ja arutelu jõudsime konsensusele, et kooslust võib pidada looduslähedases seisus olevaks siirdesoometsaks, kus kohati on toimumas rabastumisprotsess.

Hindasime puistu liitust. Erinevad hinnangud jäid vahemikus 0,4-0,5 ehk see haakus hästi varasemate eksperthinnangutega.

Puistu vanus oli kindlasti kaugelt üle 100 aasta.

Puistu eluspuude rinnaspindala jäi erinevate mõõtmiste järgi vahemikku 15- 21 m²/ha. Olgu mainitud, et kõrval asuvas, rohkem läbivoolulise veega madalamas siirdesoometsas, jäi eluspuude rinnaspindala alla 10m²/ha.

Puistu ruumilise struktuuri osas võib kindlasti täheldada puistu tiheduse varieerumist (see paistab ka rinnaspindala variatsioonist), kuid kindlasti ei esinenud suuremaid lagedaid häile.

Allpool siis näited loodusliku siirdesoometsa struktuurist (pildid siin ja edaspidi tehtud autori ja Leevi Krummi poolt).

Priit drooniga struktuuri filmimas.

Liina Remm, Priit Voolaid ja Eerik Leibak arutamas looduslähedas esiirdesoometsa eripäraste joonte üle.

Arutleti peamiste raiete kasuks rääkivate argumentide üle:

1)     Raiega eemaldatakse osa puudest, et puistu kaudu toimiv pinnavee aurustumine oleks võrreldav loodusliku siirdesoometsaga. See peaks aitama kaasa funktsionaalse sookoosluse taastekkeks vajalikule veetaseme tõusule. Viimane peab olema piisav turbasambla kasvuks ja turba ladestumisprotsessi taastumiseks.

2)     Raiega vähendatakse puistu liitust. Madal liitus on oluline, kuna see tagab maapealse taimestikuni, sh turbasammaldeni jõudva sademete ja valguse piisava hulga. Muidu puude võrades neelduv või tagasi peegeldub valgus ja kinni peetavad sademed jõuavad pärast raiet maapinnale.

Edasi liikusime erinevate raietega mõjutatud taastamisaladele Ördi matkaonni juures ja Valgeraba lõunaserva sootaastamisaladele.

Suletud kraavide trassid ja metsaalune oli vesine - nii nagu oli plaanitud!

Ördi raiealade puhul vaadati esimesena ala, kus kogu puistust oli välja raiutud alusmets ning laiguti (43% alast, laikude pindala 0,32-0,62 ha) puistut harvendatud. Konkreetsel raiutud laigul oli viidud puistu rinnaspindala ca 21 m²/ha ja liituseks hinnati 0,5-0,7. Arvati, et kui laikudest väljaspool jätta alusmets puutumata, siis mosaiiksuse eesmärgil võiks selline raiemeetod olla arvestatav alternatiiv ülepinnalisele raiele. Küll oldi seisukohal, et siirdesoometsa taastamiseks oleks raie pidanud olema mõnevõrra intensiivsem, kuna liitust peeti liialt suureks võrreldes looduslähedase siirdesoometsaga.

Edasi liikusime Valgeraba lõunaserva, kus raietegevus on veel pooleli, kuid küllalt suurtel aladel on juba osalised raied ja ka raadamistööd lõpuni viidud.

Vaatasime kõigepealt ala, kus raietööd 2016. aastal algasid ja mille alusel anti töömeestele juhised võtta liituse asemel kasutusele konkreetsed rinnaspindala piirnäitajad ning jätta puistu edaspidi tihedamaks. Kuigi juhisena anti rinnaspindala alumiseks piiriks 15, siis tegelikkuses võtsid töömehed veel ettevaatlikuma lähenemise ja edasistel raietel jäeti puistu rinnaspindala pigem üle 20 m²/ha. Meie grupi mitmed staažikamad eksperdid asusid seisukohale, et esimene ala, mis meie hinnangul oli liialt hõre on siiski pigem hästi tehtud ning ainult delikaatsusest mööndi, et kui, siis ainult õige natuke oleks võinud tihedam olla. Samas ülejäänud tööala suhtes oldi seisukohal, et see on jäänud selgelt liialt tihedaks ning see ei luba valgusel ja sademetel piisaval hulgal maapinnani jõuda, et taastumisprotsesse kiirendada. Viimast kinnitasid ka rinnaspindala näitajad, mis küündisid 23-24 m²/ha kohta.

Positiivsena võis välja tuua, et raiete käigus oli suudetud säilitada surnud seisvaid puid ja ka üldine mosaiiksus oli päris hästi hoitud. Ilmselt tulenes see sellest, et oli antud selged juhtnöörid mitte puutuda surnud seisvaid puid, kaski ja kuuski, ning need vahetus läheduses kasvavaid mände. See andis raiemeestele head pidepunktid oma tegevuse kavandamisel ja tagas teatava mosaiiksuse.

Millised kahtlused hetkel raietega seoses üleval on:

1)     osaline raie ei aita oluliselt kaasa veetaseme tõusule. Praktiline kogemus on näidanud, et puistu täielik eemaldamine soodustab soostumisprotsessi. Tänaste raiealade kogemus viitab, et osaline raie, mis viib puistu rinnaspindala 20 m²/ha juurde ei too kaasa olulist veetaseme tõusu. Kui tõus ka toimub, siis on see liiga väike selleks, et puude kasvutingimused halveneks. Veetaseme oluline tõus on siiani toimunud ainult kraavide sulgemise tagajärjel. Üheks põhjuseks võib olla, et senised väljaraie määrad on mõju avaldumiseks olnud liiga väiksed. Sisuliselt siis raie tulemusena puude omavaheline konkurents väheneb ja allesjäänud puude juurdekasv suureneb ning see kompenseerib osaliselt puude väljaraie mõju ehk tüüpiline harvendusraie efekt. Hetkel puudub teadmine, milline on see väljaraie täpne lävendväärtus, millest algab positiivne mõju veetasemele ja kas see mõju üldse kraavide sulgemise mõjuga on võrreldavalt oluline.

2)     Raiest tulenev kahju on suurem, kui tekkiv kasu. Raie toob endaga kindlasti kaasa järsu keskkonnatingimuste muutuse paljude liikide jaoks. Olgugi, et kõdusoomets on sekundaarne nähtus, siis pakub see oma mitmekesise struktuuriga elupaiku paljudele liikidele sh ka kaitsealustele liikidele. Alternatiivina nähakse, et kraavide sulgemisest üksi piisab. Selle tulemusena puistu tihedus väheneb ajapikku ning elustikul on rohkem aega ümber orienteeruda. Kuigi paljudes kohtades puistu hakkab kraavide sulgemise tagajärjel hõrenema, siis on palju ka kohti, kus see ei pruugi toimuda, sest ärgem siiski unustagem, et domineerivaks puuliigiks neil aladel on mänd, mis on Eesti üks visamaid ja pikaealisemaid puuliike. Täna me täheldame taastamisaladel mändide suremust vaid aladel, mis on sõna otseses mõttes vee all. See lähenemine siis pigem ei tähtsusta puistu ja soo taastumisprotsessi vastastikust sõltuvust ning eeldab, et mõju on valdavalt ühesuunaline.

Täna on meil Eestis rakendatud mõlemat lähenemist (raiega ja ilma raieta) suhteliselt paindlikult ja lähtuvalt kohalikest oludest. Ilmselt annab siin ainult aeg arutust, kumb lähenemine paremaid või halvemaid tulemusi annab.

Soomaa käigu tulemusena oleks RMK LKO raietega seotud soovitused siirdesoo metsade struktuuri ja funktsioonide taastamiseks järgmised:

1)     oluline on tagada raiealade mosaiiksus e. varieeruvus puistu tiheduses.

2)     puistu ülepinnalisel raiel, kui liituse eesmärk on 0,4-0,5, siis lähtuda sellest, et puistu rinnaspindala peaks jääma vahemikku 15-20 m²/ha. Oluline on, et rinnaspindala varieeruks raieala sees, kuid ei oleks ei suurem ega väiksem piirväärtustest.

3)     kui mosaiiksust tahetakse tagada puistu laiguti harvendamisel, siis viia rinnaspindala laikudes vahemikku 13-18 m²/ha ja laigud võiks moodustada sõltuvalt konkreetsest puistust siiski vähemalt kaks kolmandikku. Vahepealsed alad aga jätta raiest üldse puutumata.

4)     raiete puhul tuleks männienamusega aladel (enamus taastatavatest aladest) madala kuuse osakaalu juures jätta kuused ja kased ja nende vahetus naabruses kasvavad männid kasvama, kuna see loob puistus mosaiiksust.

5)     raiel peab erilist tähelepanu pöörama surnud seisvate puude ja lamapuude kahjustamise vältimisele. Surnud seisvate puude vahetust lähedusest ei tohi ka eluspuid minna langetama.

6)     kohtades, kus puidu väljavedu on keeruline või lausa võimatu, tuleks eelistada puude vigastamist (rõngastamise või koorimise teel), et imiteerida looduslikke häiringuid, muutes seeläbi puistu struktuuri ebaühtlaseks ning vältides seeläbi massilise lamapuidu teket puude langetamise tagajärjel. Vigastamise tulemusel puud surevad aeglaselt ning puistu jääb üsna loodusliku ilmega.