18. mai, 2015
Endla LKA ja Soomaa RP soode taastamise projektid lõpuks kaante vahel
Mai algul saime lõpuks joone alla tõmmata eelmise aasta kõige mahukamale projekteerimistööle. Valmis said Endla LKA ja Soomaa RP soode taastamise projektid.
Looduskaitsekuu alguses said lõplikult kaante vahele ja projekteerija poolt meile üle antud Soomaa RP soode taastamise projektid. Mõni kuu varem jõudsid meie lauale ka Endla LKA soode taastamise projekt. Mõlema projekti kogupind on kokku üle 1900 hektari. Projekteerijaks oli OÜ Inseneribüroo Steiger.
Foto. Projekteerimismeeskonna juht Meelis Peetris Soomaa RP projekti kaustadega.
Mõlemad projektid saavad on oma lahendustelt suht uudsed. Esimest korda rajatakse enamus paise kohapealsest väheoksüdeerunud turbast. Lausaliselt likvideeritakse kraavikallastele kasvanud puistu ja lükatakse kaldavall kraavi, et võimaldada vee liikumist vastavalt looduslikule reljeefile. Suhteliselt laialdaselt kasutatakse mõlemal alal ka raietöötlusi, et vähendada sekundaarsete puistute kaudu toimuvat vee aurustumist. Raietöötluste määratlemine oli Soomaa rahvuspargi puhul ka üks kõige huvitavamaid diskussiooniobjekte. Diskussiooni keskmeks oli arutelu sekundaarsete kõdusoometsade väärtus versus avatud sookoosluste ja looduslikult hõredate soometsade struktuuri taastamise võimalikkus ja mõtekus. Nende küsimuste vastamiseks sai korraldatud ka Keskkonnaameti, RMK ja sõltumatute soouurijate vaheline arutelu, mis päädis üldise juhendmaterjali väljatöötamisega just siirdesoo ja rabakoosluste taastamisvõtetete kasutamise kohta. Kunagi hiljem vast kirjutab sellest ka pikemalt.
Paljude huvitavate aspektide juures tõstaks ise esile Soomaal planeeritavaid tegevusi rabanõlva all asuvate endiste lagedate siirdesoomärede taastamiseks ning ühe mastaapsema tööna Ördi raba peakraavide kuivendava mõju likvideerimist. Projekti elluviimine saab alguse arvatavasti juba sel aastal.
Homme siirdub looduskaitseosakonna meeskond aga Lätti, et vaadata üle seal taastatud soode juures kasutatud meetodite tulemuslikkus. Sealjuures on plaan pöörata tähelepanu just puittaimestiku reaktsioonile taastatud veetaseme suhtes.
Foto. Projekteerimismeeskonna juht Meelis Peetris Soomaa RP projekti kaustadega.
Mõlemad projektid saavad on oma lahendustelt suht uudsed. Esimest korda rajatakse enamus paise kohapealsest väheoksüdeerunud turbast. Lausaliselt likvideeritakse kraavikallastele kasvanud puistu ja lükatakse kaldavall kraavi, et võimaldada vee liikumist vastavalt looduslikule reljeefile. Suhteliselt laialdaselt kasutatakse mõlemal alal ka raietöötlusi, et vähendada sekundaarsete puistute kaudu toimuvat vee aurustumist. Raietöötluste määratlemine oli Soomaa rahvuspargi puhul ka üks kõige huvitavamaid diskussiooniobjekte. Diskussiooni keskmeks oli arutelu sekundaarsete kõdusoometsade väärtus versus avatud sookoosluste ja looduslikult hõredate soometsade struktuuri taastamise võimalikkus ja mõtekus. Nende küsimuste vastamiseks sai korraldatud ka Keskkonnaameti, RMK ja sõltumatute soouurijate vaheline arutelu, mis päädis üldise juhendmaterjali väljatöötamisega just siirdesoo ja rabakoosluste taastamisvõtetete kasutamise kohta. Kunagi hiljem vast kirjutab sellest ka pikemalt.
Paljude huvitavate aspektide juures tõstaks ise esile Soomaal planeeritavaid tegevusi rabanõlva all asuvate endiste lagedate siirdesoomärede taastamiseks ning ühe mastaapsema tööna Ördi raba peakraavide kuivendava mõju likvideerimist. Projekti elluviimine saab alguse arvatavasti juba sel aastal.
Homme siirdub looduskaitseosakonna meeskond aga Lätti, et vaadata üle seal taastatud soode juures kasutatud meetodite tulemuslikkus. Sealjuures on plaan pöörata tähelepanu just puittaimestiku reaktsioonile taastatud veetaseme suhtes.
Loe uuemat: Kevadised õitsejad
Loe vanemat: Metsamõõtmise ABC
Lisa kommentaar