Tekst: Tiit Hunt



Selles suures mägralinnakus on kevade-suve jooksul siiani kaamera ette korraga sattunud vaid kolm mäkra. Kõige tõenäolisemalt peab paika erinevatest võimalustest see, et siinses mägrakodus elavadki kaks vanemat ja eelmisel kevadel sündinud poeg. Ehk siis üle aasta poegivatel mäkradel sellel kevadel poegi ei olnud. Kui aga näeme ühtäkki mäkrade kojunaasemise valguses korraga nelja-viit looma siis… hindame tekkinud olukorda uuesti.

Mägraurgude katusel on märgatud ka külalisi, sõralistest on kõige sagedamini hirvi tegutsemas olnud. 23. augusti varahommikul viibisid siin pikemalt hirvelehm, vasikas ja noor “pulgajukust” hirvepull. Pull võttis ühel hetkel nõuks otsustaval kõnnakul tulla kaamerat uurima nii, et objektiiv läks uduseks ja aeg-ajalt kaamerapilt värises nohiseva heli saatel.






Hirvedel algab kohe-kohe jooksuaeg, Uno kuuliski eile õhtul esimest korda jooksuaja hakul kahe pulli lühikesi möirgeid. Ehk juba nädala pärast kostuvad vägevad möirged sagedamini ka mägrakaamera mikrofoni. Jooksuaeg kestab septembrist poole oktoobrini.

Haruldasem külaline Saaremaa mägralinnakutes on olnud läbi aegade põder. Üle pika aja, 22. augustil kella kolme paiku öösel jalutas aeglasel sammul uruavade vahelt läbi põdralehm, kes lasi vaikselt kuuldavale põtrade jooksuajale iseloomulikku häälitsust. Neil ongi juba pulmatrall alanud.


Kui enamik mägrakünka külalistest saabub siia enamasti öösel või hämaras siis rebasele pole olnud tähtis, kas on pime või valge aeg, tuleb siis kui sobib. Kindlasti siis, kui ninna kargab urgude juurde toodud maitsva õuna lõhn. Jah, ka õunad panevad metsaloomad liikuma, nende hulgas kährikud.