Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaarel on raietööd lõpetatud
Mul on au teha meie blogisse esimene avalik postitus. Teen selle Saaremaal Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaarel toimuvate tööde kohta. Harilaid on blogi loomise seisukohast oluline objekt, sest just Harilaiul tehtavate tööde puhul tajusin, et meie Looduskaitseosakond peaks omama internetiavarustes sellist kohakest, kus asjast tõsisemalt huvitatud inimesed võiksid toimuvate tööde ja ka tööde tulemuslikkuse kohta saada detailsemat infot kui on võimalik jagada pressiteadete ja ajaleheartiklite kaudu.
Harilaiu töö taustast nii palju, et selle eesmärk on taastada Harilaiule looduslikult omane avatud rannikumaastik, mis on elupaigaks mitmetele Eestis ohustatud liikidele. Harilaiul toimuva töö puhul on liikidest suurima tähelepanu all jutt-selg kärnkonn e. kõre (Bufo calamita), mille üks viimaseid Saaremaa asurkondi on säilinud just Harilaiul. Harilaiul teostatavad tööd algasid 2013 aasta kevadel ja tööde esimene etapp oleks pidanud lõppema 2014 aasta kevadel.
Tööde looduskaitselist tausta siinkohal pikemalt avama ei hakkaks, kel huvi see leiab internetist piisavalt selleteemalisi kajastusi. Mõned lingid siia alustuseks ka:
http://www.saartehaal.ee/2013/10/02/harilaiul-algasid-raietood/
Harilaiul tehtavate tööde kogupindala on 57 hektarit, millest tihedama puittaimestikuga alad moodustavad 36 hektarit. Viimaste puhul on tegemist peamiselt 1970-ndatel aastatel istutatud väga tiheda männikultuuriga.
Teostatavate tööde sisuks on puittaimestiku likvideerimine, mis teostati peamiselt giljotiiniga.
Tänaseks on suuremad raietööd lõpetatud ja toimub materjali kokkuvedu ja peenemate raidmete likvideerimine. Üldiselt oleme raietööde kvaliteediga rahul, sest kännud on suudetud jätta enamusel alal väga madalad.
Suuremaks probleemiks kujuneb meil aga raiutud materjali alalt ära viimine, mis suures osas vist enne külastushooaja algust ei õnnestugi! Pudelikaelaks on osutunud seekord ilmaolud. Nimelt püsis korralikku külma ainult jaanuarikuu lõpuni ja sealt edasi muutus kokkuveetud materjali väljavedu suurte masinatega problemaatiliseks. Masinad jäid liiva kinni ja samuti piirati teede lagunemise tõttu raskeveokite liikumist kruusakattega teedel, mis arvestades Harilaiule viiva tee seisukorda oli ka ainuõige otsus.
Kõige selle tulemusena tervitavad Harilaiu külastajaid avatud maastike kõrval ka tuhanded tihud virnastatud tüvesid.
Meie jaoks on hetkel prioriteet korrastada ala enne külastushooaja algust nii palju kui veel vähegi võimalik. Omamoodi uueks väljakutseks on pooleli oleva tööobjekti (seda need vahelaod ju on) tähistamine ja külastajate ümber suunamine viisil, et ükski külastaja seal ennast ega oma pereliikmeid ohtu ei seaks.
Mõned pildid ka Harilaiul tehtud tööde tulemusest e. avatud rannikumaastikust
Mis saab edasi?
Aprilli lõpus-mai alguses saame ekspertide ringis Harilaiul kokku, et edasised sammud veelkord läbi rääkida. Mõttekohti on siin omajagu.
Väga huvitava infona peaks selle aasta kõre seirest selguma, kuidas pioneerliigina tuntud kõre reageerib ulatuslikule positiivsele muutusele elupaiga tingimuste osas. Samas teeb siinkohal muret aga äärmiselt kuiv talv ja kevad, mistõttu ei pruugi luidetevahelistesse nõgudesse tekkida kõrele kudemiseks sobilikke ajutisi veekogusid.
Teine küsimus on see, millised muutused toimuvad taimestikus peale mändide raiet. Huvitavaks teeb küsimuse see, et viimase 40 aasta jooksul on männid jätnud endast maha arvestatava koguse okkavarist, mis tähendab, et looduslikult äärmuslikult vaene, ilma igasuguse huumuskihita elupaika on kohati tekkinud õhuke metsakõdu ja toorhuumuse kiht, mis võib põhjustada (ilmtingimata ei pea) kõrreliste (eelkõige võnk-kastevars) ebasoovitava vohamise. Kui see juhtub, siis vaja leida ökoloogidega koos võimalused tekkinud mullakihi produktiivsuse vähendamiseks.
Saabuv kevad-suvi peaks neile küsimustele mõningased vastused andma ning siis saab langetada ka otsuse, kas liiva sisse jäänud kännud juuritakse või jäetakse need juba looduse meelevalda.
Soovin kõigile head blogi jälgimist!
Lisa kommentaar