LIFE Revives. Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine

Nimi ja kood

LIFE Revives. Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine (LIFE20 NAT/FI/000611)

Kestus

2021–2027

Life Natura Revives
Tartu Ülikooli logo
Rahastajad ja koostööpartnerid

Projekti kogueelarve on 15,9 miljonit eurot, millest Euroopa Komisjoni programm LIFE katab 60%. Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 miljonit eurot. Sellest kulub

RMK tegevuste eelarve on 1,67 miljonit eurot, millest RMK omafinantseering moodustab 40%.
Tartu Ülikooli tegevusi kaasfinantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus 156 219 euroga.

Projekti juhib Jyväskylä Ülikool. Tegevustesse on kaasatud 11 asutust kolmest riigist. Projektipartnerid Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Tartu Ülikool.

Tutvustus

Projekt on suunatud vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisele. Töid tehakse 32-s Põhja- ja Lääne-Soome, 36-s Põhja-Rootsi ja ühes Eesti jões. Kokku kasvatatakse ja lastakse loodusesse umbes 1,5 miljonit noort ebapärlikarpi. 12 jões luuakse noortele ebapärlikarpidele spetsiaalsed elupaigad, nn lasteaiad.

Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonna arvukus on umbes 25 000 isendit, mida loetakse liigi säilimisel kriitiliseks piiriks. Sigimine ühes Lahemaa rahvuspargi jões veel toimub, kuid noorjärgud ei ole suutnud elupaiga kehva seisundi tõttu 40 aasta jooksul enam ellu jääda. Ebapärlikarpide populatsioon on vananemas ja hääbumas.

Projekti tegevused

RMK ja teiste projektipartnerite tegevused Eestis on allolevad.

Elupaiga taastamistööd
Elupaiga veerežiimi taastamiseks ja setete sissekande vähendamiseks teeb RMK ebapärlikarpide kodujõe valgalal 2000 hektaril taastamistöid. Selleks kaardistab RMK kõik kuivendussüsteemid ja rajatised, mis võivad kahjustada ebapärlikarbi elupaiku. Võimaluse korral nende negatiivne mõju likvideeritakse. Lisaks tehakse settelõksude, voolusuunajate ja kivide paigaldamisega väiksemamahulisi elupaiga taastamistöid jões kokku 1,2 km ulatuses.

Ebapärlikarpide kasvatamine ja seire
Ebapärlikarbi asurkonna turgutamiseks kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 noore isendi. Paralleelselt ebapärlikarbi kodujõe looduslikkuse taastamisega kasvatatakse noori ebapärlikarpe RMK Põlula kalakasvanduskeskuse laboris ja nende kodujões kontrollitavates tingimustes – spetsiaalsetel plaatidel ning liiva ja kruusaga täidetud kastides.

Projekti esimesel ja viimasel aastal tehakse ebapärlikarpide loendus nende teadaolevas elupaigas, et hinnata asurkonna hetkeolukorda ja projekti tegevuste mõju sellele.

Taastamistööde ja elupaikade seire
Tartu Ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju. Lähteuuringul kaardistatakse jõepõhi sonari abil või madalamates kohtades jões kahlates. Avatud osades uuritakse jõekaldaid drooniga. Seire käigus kogutud andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et leida kõige suurema potentsiaaliga lokaalsed taastamiskohad. Jõkke paigutatakse kaheksa jaama vee uuringuteks, et jälgida ebapärlikarbile olulisi vee parameetreid ja nende muutumist. Igal aastal tehakse seiret forellide populatsiooni seisundi hindamiseks.

Inimeste kaasamine ja teadlikkuse tõstmine
Planeeritud ja tehtud tööde tutvustamiseks korraldatakse projekti ava- ja lõpuseminar. Tegevuste kontrollimiseks, suunamiseks ja tutvustamiseks moodustatakse nõuandev rühm ning korraldatakse koosolekuid huvirühmade teadlikkuse tõstmiseks. Projekti tulemuste tutvustamiseks koostatakse videokokkuvõte ja kirjutatakse artikleid.

Projekti tegevused on kooskõlas Keskkonnaameti kinnitatud ebapärlikarbi kaitse tegevuskavaga.

Dokumendid

Kalender „Kodujõe aastaring 2024“ (16.17 MB, pdf)

Projekti poster (2.93 MB, pdf) 2022

Vooluvete seminari kava (425.69 kB, png), 16.11.2023

Looduskaitseprojekti „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ infokoosolek (160.74 kB, pdf) Kolga seltsimajas 22.05.2022

Looduskaitseprojekti „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ infokoosolek ja Punsu soo taastamisprojekti tutvustus (176.32 kB, pdf) Kolga seltsimajas 26.11.2024

Lisalugemist

Projekti kodulehekülg

Pearl Mussel Population Dynamics in Estonia: A Study on the Interplay of Geology, Geomorphology, and Watershed Land Use, 29.01.2025, Diversity, 17(2), 100

Pool möödas, pool ees, 09.09.2024, RMK blogi

Tööd alustas Eesti esimene ebapärlikarbi kaamera, 04.09.2024, RMK uudis

Ebapärlikarpe vaevab Eestis eeskätt kraavitamine, 04.09.2024, ERR

Lõppes noorte pärlikarpide kevadine loendus, 20.06.2024, RMK blogi

Põnev haruldus ebapärlikarp, 06.07.2023, Eesti Loodus

Põlula kalakasvatus viis jõkke ligi 6000 ebapärlikarpi, 06.06.2023, ERR

Mitu ebapärlikarpi meil on?, 16.02.2023, RMK loodusblogi

Ülevaateartikkel Euroopa karbikasvatuse programmidest (2023)

Miks me kaitseme ebapärlikarpi ja mida see meile õpetab?, 20.10.2022, RMK loodusblogi

Tänavu õnnestus koguda üle 27 000 karbivastse, 19.10.2022, RMK pressiteade

Haruldaste ebapärlikarpide pikk ja keeruline teekond iseseisva eluni, 01.07.2022, Delfi

RMK viis 1000 ebapärlikarpi kodujõkke edasi sirguma, 27.06.2022, RMK pressiteade

Eesti ainus ja hävimisohus ebapärlikarbi asurkond saab tublisti täiendust, 27.09.2021, RMK pressiteade

Fotod ja videod

Ebapärlikarbi kaamera

Saade „Osoon“ ebapärlikarbist, 2021, ETV

Kontaktid

Mihkel Järveoja
RMK rahvusvaheliste looduskaitseprojektide koordinaator
mihkel.jarveoja@rmk.ee

Agnes Unt
Tartu Ülikool, projektijuht
agnes.unt@gmail.com