LIFE Revives. Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine
Nimi ja kood
LIFE Revives. Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine (LIFE20 NAT/FI/000611)
Kestus
2021–2027


Rahastajad ja koostööpartnerid
Projekti kogueelarve on 15,9 miljonit eurot, millest Euroopa Komisjoni programm LIFE katab 60%. Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 miljonit eurot. Sellest kulub
- 1,2 miljonit eurot märgalade taastamisele
- 400 000 eurot jõe seirele
- 400 000 eurot noorte ebapärlikarpide kasvatamisele
RMK tegevuste eelarve on 1,67 miljonit eurot, millest RMK omafinantseering moodustab 40%.
Tartu Ülikooli tegevusi kaasfinantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus 156 219 euroga.
Projekti juhib Jyväskylä Ülikool. Tegevustesse on kaasatud 11 asutust kolmest riigist. Projektipartnerid Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Tartu Ülikool.
Tutvustus
Projekt on suunatud vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisele. Töid tehakse 32-s Põhja- ja Lääne-Soome, 36-s Põhja-Rootsi ja ühes Eesti jões. Kokku kasvatatakse ja lastakse loodusesse umbes 1,5 miljonit noort ebapärlikarpi. 12 jões luuakse noortele ebapärlikarpidele spetsiaalsed elupaigad, nn lasteaiad.
Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonna arvukus on umbes 25 000 isendit, mida loetakse liigi säilimisel kriitiliseks piiriks. Sigimine ühes Lahemaa rahvuspargi jões veel toimub, kuid noorjärgud ei ole suutnud elupaiga kehva seisundi tõttu 40 aasta jooksul enam ellu jääda. Ebapärlikarpide populatsioon on vananemas ja hääbumas.
Projekti tegevused
RMK ja teiste projektipartnerite tegevused Eestis on allolevad.
Elupaiga taastamistööd
Elupaiga veerežiimi taastamiseks ja setete sissekande vähendamiseks teeb RMK ebapärlikarpide kodujõe valgalal 2000 hektaril taastamistöid. Selleks kaardistab RMK kõik kuivendussüsteemid ja rajatised, mis võivad kahjustada ebapärlikarbi elupaiku. Võimaluse korral nende negatiivne mõju likvideeritakse. Lisaks tehakse settelõksude, voolusuunajate ja kivide paigaldamisega väiksemamahulisi elupaiga taastamistöid jões kokku 1,2 km ulatuses.
Ebapärlikarpide kasvatamine ja seire
Ebapärlikarbi asurkonna turgutamiseks kasvatatakse ja viiakse jõkke üle 5000 noore isendi. Paralleelselt ebapärlikarbi kodujõe looduslikkuse taastamisega kasvatatakse noori ebapärlikarpe RMK Põlula kalakasvanduskeskuse laboris ja nende kodujões kontrollitavates tingimustes – spetsiaalsetel plaatidel ning liiva ja kruusaga täidetud kastides.
Projekti esimesel ja viimasel aastal tehakse ebapärlikarpide loendus nende teadaolevas elupaigas, et hinnata asurkonna hetkeolukorda ja projekti tegevuste mõju sellele.
Taastamistööde ja elupaikade seire
Tartu Ülikool seirab ebapärlikarbi elupaiku ja jälgib taastamistööde mõju. Lähteuuringul kaardistatakse jõepõhi sonari abil või madalamates kohtades jões kahlates. Avatud osades uuritakse jõekaldaid drooniga. Seire käigus kogutud andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et leida kõige suurema potentsiaaliga lokaalsed taastamiskohad. Jõkke paigutatakse kaheksa jaama vee uuringuteks, et jälgida ebapärlikarbile olulisi vee parameetreid ja nende muutumist. Igal aastal tehakse seiret forellide populatsiooni seisundi hindamiseks.
Inimeste kaasamine ja teadlikkuse tõstmine
Planeeritud ja tehtud tööde tutvustamiseks korraldatakse projekti ava- ja lõpuseminar. Tegevuste kontrollimiseks, suunamiseks ja tutvustamiseks moodustatakse nõuandev rühm ning korraldatakse koosolekuid huvirühmade teadlikkuse tõstmiseks. Projekti tulemuste tutvustamiseks koostatakse videokokkuvõte ja kirjutatakse artikleid.
Projekti tegevused on kooskõlas Keskkonnaameti kinnitatud ebapärlikarbi kaitse tegevuskavaga.
Dokumendid
Kalender „Kodujõe aastaring 2024“ (16.17 MB, pdf)
Projekti poster (2.93 MB, pdf) 2022
Vooluvete seminari kava (425.69 kB, png), 16.11.2023
Looduskaitseprojekti „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ infokoosolek (160.74 kB, pdf) Kolga seltsimajas 22.05.2022
Looduskaitseprojekti „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ infokoosolek ja Punsu soo taastamisprojekti tutvustus (176.32 kB, pdf) Kolga seltsimajas 26.11.2024
Lisalugemist
Pearl Mussel Population Dynamics in Estonia: A Study on the Interplay of Geology, Geomorphology, and Watershed Land Use, 29.01.2025, Diversity, 17(2), 100
Pool möödas, pool ees, 09.09.2024, RMK blogi
Tööd alustas Eesti esimene ebapärlikarbi kaamera, 04.09.2024, RMK uudis
Ebapärlikarpe vaevab Eestis eeskätt kraavitamine, 04.09.2024, ERR
Lõppes noorte pärlikarpide kevadine loendus, 20.06.2024, RMK blogi
Põnev haruldus ebapärlikarp, 06.07.2023, Eesti Loodus
Põlula kalakasvatus viis jõkke ligi 6000 ebapärlikarpi, 06.06.2023, ERR
Mitu ebapärlikarpi meil on?, 16.02.2023, RMK loodusblogi
Ülevaateartikkel Euroopa karbikasvatuse programmidest (2023)
Miks me kaitseme ebapärlikarpi ja mida see meile õpetab?, 20.10.2022, RMK loodusblogi
Tänavu õnnestus koguda üle 27 000 karbivastse, 19.10.2022, RMK pressiteade
Haruldaste ebapärlikarpide pikk ja keeruline teekond iseseisva eluni, 01.07.2022, Delfi
RMK viis 1000 ebapärlikarpi kodujõkke edasi sirguma, 27.06.2022, RMK pressiteade
Eesti ainus ja hävimisohus ebapärlikarbi asurkond saab tublisti täiendust, 27.09.2021, RMK pressiteade
Fotod ja videod
Ebapärlikarbi kaamera
Saade „Osoon“ ebapärlikarbist, 2021, ETV
Kontaktid
Mihkel Järveoja
RMK rahvusvaheliste looduskaitseprojektide koordinaator
mihkel.jarveoja@rmk.ee
Agnes Unt
Tartu Ülikool, projektijuht
agnes.unt@gmail.com