Töös olevad teadusprojektid
Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja lämmastikubilansile
Projektijuht: Ülo Mander Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2023–2025
RMK rahastus: 250 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Kaido Soosaar, Ivika Ostonen-Märtin, Mikk Espenberg, Jaan Pärn, Alar Teemusk, Katri Ots, Alisa Krasnova, Reti Ranniku
Eestis on ligikaudu 10 000 ha mahajäetud freesturbaväljakuid, millest neljandik on soovitatud metsastada. Jääkturba fosfori- ja kaaliumidefitsiidi, ebasoodsa mikrokliima jm tõttu on suur osa jääksoodest ka 30 aastat hiljem taimkatteta, mis omakorda tähendab suurt CO2 emissiooni ja kõrget tuleohutaset.
Projektiga otsitakse lahendusi jääksoode majandamiseks, mis võimaldaks maksimeerida süsiniku sidumist ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. Selleks hinnatakse jääksoode metsastamise edukust eri puuliikidega; mõõdetakse kasvuhoonegaaside emissioone, mulla temperatuuri, happesust ja niiskusesisaldust, põhjaveetaset; kogutakse mullaproovid jpm.
Põhjamaades on jääksoodes taimkatte soodustamiseks kasutatud toitainerikast puutuhka, kuna on leitud, et puude kasvu mõjutab just toitainetevaegus, mitte niivõrd hilised kevadkülmad, põuad, suvised kõrged temperatuurid tumedal turbapinnal, lühiajaline liigvesi vms. Projekti käigus testitakse ka puutuha mõju taimede juurdekasvule.
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang
Projektijuht: Kuno Kasak Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2022–2025
RMK rahastus: 150 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Martin Maddison, Evelyn Uuemaa, Ain Kull, Margit Kõiv-Vainik
Eesti metsades on arvestataval määral soomuldasid ja liigniiskeid mineraalmuldasid. Paljudes piirkondades on metsakasvatuseks ja metsade majandamiseks hädavajalik mulla veerežiimi reguleerida ja maaparandussüsteeme rekonstrueerimise abil töökorras hoida.
Selleks, et vähendada nende töödega kaasnevat negatiivset mõju veekeskkonnale, tuleb kasutada veekaitsemeetmeid. Üks efektiivseim lahendus hajureostuse vähendamisel on taimestatud avaveelised tehismärgalad ehk puhastuslodud, mis lisaks veevoolu rahustamisele toetavad settimist ja toitainete bioloogilist eemaldamist.
Projekti käigus uuritakse, kuidas mõjutavad kõdusoometsade kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd pinnavee kvaliteeti, ja võrreldakse puhastuslodu ning settetiigi kasutamist koos traditsioonilise settetiigiga.
Uuring tehakse Lääne-Eestis rekonstrueeritavate maaparandussüsteemidega, mis asuvad Rumba kõdusoometsades ja suubuvad Vigala jõkke. Kokku rajatakse kaheksa veekaitsemeedet: kuus n-ö tavapärase lahendusena ehk settetiikidena, kaks hübriidsüsteemidena (settetiik koos puhastusloduga).
Talvise sanitaarraie ja püünispuude kasutamise otstarbekus kuuse-kooreüraski kahjustuste ohjamisel ning hariliku kuuse koore all talvituvate üraskite seisund
Projektijuht: Kristjan Ait Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: 2022–2025
RMK rahastus: 228 423 eurot
Kuuse-kooreüraski kahjustuste pindala Eestis on viimastel aastatel suurenenud ja võib kliimamuutustest tulenevate metsahäiringute sagenemise tõttu veelgi suureneda. Näiteks on juba saanud tavapäraseks kahe üraskipõlvkonna esinemine ühe suve jooksul. Meetodid, millega üraskikahjustusi ohjatakse, ei ole aga viimase saja aasta jooksul märgatavalt muutunud.
Projektis hinnatakse üraskikahjustusi ohjavate sanitaarraiete edukust kevadel keskealistes ja valmivates kuusikutes koos püünispuudega võrreldes sanitaarraietega talvel. Lisaks vaadatakse alasid, kus kahjustus on jäetud looduslikult vaibuma, ja võrreldakse harvesteriga ning käsitsi langetatud püünispuude tõhusust. Samuti hinnatakse, kui suur osa kuuse koore all talvituvatest teise põlvkonna isenditest suudab talve üle elada ja milliseid röövputukaid ning parasitoide kuusekoore all leidub.
Biostimulandi ArGrow mõju hindamine männi-, kuuse- ja kasetaimedele
Projektijuht: Reimo Lutter Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: 2021–2024
RMK rahastus: 84 533 eurot
Metsa uuendamisega soovitakse puistu kiiresti uuendada ja muuta metsamaa võimalikult kiiresti süsinikku siduvaks. Tulenevalt nn istutusšokist ja alustaimestiku mõjust on istutatud puud vähese konkurentsivõimega, mis sageli tähendab lisaistutamist ja intensiivset hooldust ehk suurenenud kulusid. Põhjamaade praktika näitab, et keskkonnasõbralik orgaanilisel lämmastikul põhinev biostimulant ArGrow parandab istutatud puude juurte arengut, mis omakorda tagab puu parema konkurentsivõime toitainete omastamisel.
Projekti käigus uuritakse biostimulandi mõju kuuse-, kase- ja männitaimede säilivusele, kõrguskasvule ja juurte arengule, samuti hinnatakse kahjustusi. Laboris hinnatakse mudelpuude juurte arengut ja suhet maapealsesse biomassi. Valitud katsealadel on kirjeldatud mulla toitainete- ja süsinikusisaldusi ning alustaimestiku mitmekesisust pikaajaliste keskkonnamõjude hindamiseks.