Lõppenud teadusprojektid

Alates aastast 2008, mil RMK teadusnõukogu on tegutsenud, oleme erialaekspertide nõustamisel rahastanud ca 3,5 miljoni euroga 21 metsanduslikku teadusprojekti. Lisaks oleme tellinud spetsiifilisema suunitlusega rakendusuuringuid, mis toetavad RMK säästlikku tegutsemist.

Meie fookuses on Eesti oludes rakendatav metsandusteadus, mis hõlmab nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid uurimisvaldkondi. Uurimisprojektide tulemusi rakendame oma igapäevategevuses ja saadud teadmisi jagame kogu metsandussektoriga.

Allpool on ülevaade praeguseks lõpule jõudnud teadusprojektidest, uuemad on toodud eespool.

Hariliku kuuse kaitsevõimet ja kasvu määravad tegurid puht- ja segapuistutes: kliimamuutuse ja kasvukoha mõju

Projektijuht: Priit Kupper Tartu Ülikoolist
Kestus: 2021–2024
RMK rahastus: 195 219 eurot
Projekti põhitäitjad: Arvo Tullus, Katrin Rosenvald, Gristin Rohula-Okunev, Pille Mänd

Kuusk on ökoloogiliselt ja majanduslikult üks olulisemaid puuliike nii Eestis kui kogu Kesk- ja Põhja-Euroopas. Samas näitavad ökofüsioloogilised mudelid kuuse kehvemat kliimamuutusega kohanemise võimet võrreldes piirkonna teiste oluliste puuliikidega, ning taimkatte leviku mudelid ennustavad kuuse areaali põhjasuunalist nihet.

Projekti käigus uuritakse, kuidas muutub hariliku kuuse kasvukiirus ja kaitsevõime (vaiguvool, kaitseainete tootmine) muutuvates keskkonnatingimustes (vee ja toitainete kättesaadavus, valgustatus, temperatuur, konkurents naaberpuudega).

Uuringud toimuvad nii looduslikes kuusikutes kui ka Järvseljal asuvas eksperimentaalses metsaökosüsteemis FAHM.

Projekti lõpparuanne (433.77 kB, pdf)

Valikraiete mõju metsaökosüsteemi süsinikubilansile ja majanduslikud aspektid

Projektijuhid: Veiko Uri Eesti Maaülikoolist ja Kaido Soosaar Tartu Ülikoolist
Kestus: 2020–2023
RMK rahastus: 244 116 eurot
Projekti põhitäitjad: Veiko Uri, Mats Varik, Mai Kukumägi, Kristiina Aun, Jürgen Aosaar, Mikko Buht, Marek Uri, Agnes Sepaste, Allar Padar, Kaido Soosaar, Alisa Krasnova

Nii Eestis kui ka Euroopas otsitakse alternatiivi lageraietele, sh kaalutakse turbe- ja valikraiete senisest laiemat kasutust. Kui turberaietel on Eestis välja kujunenud metskasvatuslikud praktikad, siis valikraiete rakendamine on üsna loominguline, olenedes peamiselt metsa omadustest. Samuti on enamikku valikraietega seonduvaid küsimusi seni teaduslikult väga vähe uuritud.

Projektis hinnati ökosüsteemi tasandil valikraie mõju küpse metsa süsinikuvoogudele ja varudele võrreldes lageraiega ning modelleeriti puistute raiejärgne kasv.

Tulemused näitavad, et küpse metsa harvendamine küll vähendab süsiniku sidumist, kuid väheviljakate kasvukohtade männikud jäid ikkagi kas süsiniku neelajateks või neutraalseteks. Viljaka kasvukoha segamets muutus aga süsinikuallikaks. Raiejärgse süsinikubilansi kujunemisel on määravad puistu liigiline koosseis, muld ja harvendamise aste. Kõik lageraiealad olid süsinikuallikad, neis kasvab esimestel raiejärgsetel aastatel valdavalt vaid alustaimestik.

Valikraiega alustamine küpsetes männikutes võimaldab küll vana puistut pikaajaliselt püsimetsana säilitada, aga ei taga metsa edukat uuenemist ega puistu rahuldavat tootlikkust ja seeläbi tõhusat süsiniku sidumist.

Projekti lõpparuanne (156.51 kB, pdf)

Jääksoode veerežiimi taastamistööde tulemuslikkuse kompleksseire

Projektijuht: Ain Kull Tartu Ülikoolist
Kestus: 2017–2023
RMK rahastus: 291 667 eurot
Projekti põhitäitjad: Ain Kull, Valentina Sagris, Edgar Karofeld, Kai Vellak, Alar Läänelaid, Gert Veber, Marko Kohv, Mae Uri, Edgar Sepp, Martin Maddison, Ivika Ostonen-Märtin, Kristina Sohar, Iuliia Burdun, Tauri Tampuu

Projekti eesmärk oli luua metoodika jääksoode seisundi ja korrastamisjärgsete muutuste seiramiseks, rajada viies jääksoos seirealad ning teha aladel kompleksseire.

Seire tulemused kinnitasid senist teadmist, et korrastamata jääksood on olulised CO2 allikad ja et taastamistöödega on võimalik eralduva CO2 voogu kahandada. Samuti leidis kinnitust, et gaasivood on suuremad suvekuudel. Samas tuleb kliima muutumisel arvestada, et külmumata pinnasega talvekuud võivad märgatavalt mõjutada gaasivoo aastast kogubilanssi.

Seire käigus kogutud andmed annavad vajalikke teadmisi jääksoode taastamise kohta. Samas tuleb arvestada, et lühiajaline seire on ebapiisav tegemaks pikaajalisi järeldusi meetodite tõhususe, taimestumise kiiruse või kasvuhoonegaaside voo kahanemise kohta. Nii leiti näiteks, et esimestel aastatel mõjutab samblaga korrastataval alal kasvuhoonegaaside emissioone põhu ja surnud fragmentide lagunemine. Teisalt toetas samblafragmentide laotamine järgmistel aastatel kiiremat taimestumist.

Suur määramatus on seotud ilmastikuga, mis mõjutab kriitilise tähtsusega olulist veetaseme vahemikku ja suvise niiskuse olemasolu. Nii jäid seireperioodi kaks põuase suvega aastat, mis võisid mõjutada nii gaaside emissioone, taimestiku arengut, süsiniku ja lämmastiku kontsentratsioone kui ka veetaseme muutusi. Veetase ja taimestik mõjutavad aga omakorda märgatavalt lagunemise kiirust.

Projekti lõpparuanne (6.96 MB, pdf)

Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine

Projektijuht: Kadri Runnel Tartu Ülikoolist
Kestus: 2018–2021
RMK rahastus: 152 517 eurot
Projekti põhitäitjad: Kadri Runnel, Anneli Palo, Piret Lõhmus, Raul Rosenvald, Indrek Tammekänd

Arvestatav osa Eesti kaitsealustest metsadest on väikesed, alla 15 ha suurused fragmendid, mis on ümbritsetud majandusmetsaga. Sellised metsakillud on olulised, sest need pakuvad elupaika paljudele hajusalt levinud ohustatud liikidele. Samas ei moodusta need isereguleeruvaid looduslikke tervikuid ja neid ohustavad välismõjud, mistõttu on ohus ka nende loodusväärtused.

Projekti käigus uuriti, kas loodusväärtuste püsimine kaitsealustes metsafragmentides sõltub sellest, kuidas majandada neid ümbritsevaid metsasid, ning koostati majandamissoovitused loodusväärtuste paremaks hoidmiseks.

Alade valimisse kuulus 127 metsafragmenti (0,5–15 ha), millest valdav osa olid vääriselupaigad ja ülejäänud majandusmetsast ümbritsetud kaitsealade lahustükid. Lisaks uuriti ekstreemse töötlusena sammalde ellujäämust 16 säilikpuugrupis.

Uuringu käigus leiti, et keskkonnamuutuste suhtes tundlikud samblad säilivad lageraiesmikel paremini säilikpuugruppides kui hajali asetsevatel säilikpuudel ja säilikpuugruppides tuleks eelistada vanemaid laialehiseid puid ning eri puuliikide segu. Vaatamata väiksusele osutusid kaitstavad metsafragmendid elupaigaks paljudele looduskaitseväärtusega liikidele. Samas leiti, et piirnev raie vähendab 30 m servavööndis nii selliste liikide elupaiku (struktuurielemente) kui ka otseselt ohtrust ja liigirikkust. Uuritud 30 m servavöönd moodustab seejuures üle poole alla 3-hektariste fragmentide pindalast (olenevalt kujust).

Tulemuste põhjal aitaksid kaitstavate metsafragmentide (nt vääriselupaikade) väärtust looduskaitseliselt oluliste liikide elupaigana hoida puhveralad. Puhveralade eesmärk on suurendada metsafragmentide elupaiga pindala ja toetada praeguste metsafragmentide elustikku kogu pindala ulatuses, st ka servaosades. Kuna kliimamuutuste tõttu servamõjud lähitulevikus tõenäoliselt kasvavad (nt tormide sagenedes), vastab puhveralade jätmine ka ettevaatusprintsiibile. Fragmentide suurendamiseks tuleks nende koosseisu piiritleda ka vähemesinduslikud puistu osad. Pikas perspektiivis tagab kaitstavate metsafragmentide pindalatõhususe ja väldib juhuslikke kahjustusi vähemalt 30 m majandamata puhver.

Küsimus, kas teatud suundadesse avatud servad või mõni metsatüüp vajab rangemaid piiranguid, vajab edasisi uuringuid. Juba servani raiutud metsafragmentides tuleb selle välispiirist vähemalt 30 m ulatuses soodustada tihedama ja kõrgema metsa (puhverdusvõime) taastumist, sh vältides seal valgustus- ja harvendusraiet. Eesmärk on ühtlasema ja tulevikus siseala varjava servariba loomine metsafragmendi piirile.

Ehkki töös keskenduti metsafragmentidele, laienevad selle soovitused uuringu teostajate sõnul ka suuremate kõrge kaitseväärtusega metsade servadele.

Projekti lõpparuanne (1.13 MB, pdf)

Biotõrje efektiivsus ja antagonistlike seente kasutamine juurepessu tõrjes hariliku kuuse puistutes ning erinevate taimetüüpide nakatumine viljakates kasvukohatüüpides

Projektijuhid: Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist ja Kadri Põldmaa Tartu Ülikoolist
Kestus: 2019–2021
RMK rahastus: 194 213 eurot
Projekti põhitäitjad: Rein Drenkhan, Kalev Adamson, Tiit Maaten, Kadri Põldmaa, Leho Tedersoo, Heidi Tamm

Hariliku kuuse puistute kasvu viljakates kasvukohatüüpides pärsib juuremädanike ulatuslik levik. Juurepessu tekitatavaid kahjustusi aitab leevendada hiidkooriku eostest valmistatud preparaadi Rotstop® kasutamine. Projekti käigus analüüsiti Rotstopi tõhusust ja töötlemisega kaasnevaid mõjusid elustikule. Lisaks uuriti ka teiste seeneliikide toimet juurepessu vastu ja erinevate metsataime tüüpide nakatumist juurepessuga.

Selgus, et kändude pritsimine Rotstopiga on juurepessu tõrjeks jätkuvalt otstarbekas, sest hiidkoorikut tuvastati Rotstopiga töödeldud kändudelt 12 kuud hiljem oluliselt enam võrreldes kontrollkändudega, mida Rotstopiga ei pritsitud. Kändude töötlemise efektiivsus Rotstopiga kasvab temperatuuri tõustes, ehk mida soojem on ilm kändude töötlemise ajal, seda efektiivsem on tulemus. Siiski – kuna juurepessu eosed levivad õhus alates 0 °C, siis on vajalik teha Rotstopi tõrjet ka madalamatel keskmistel temperatuuridel kui varem soovitatud üle 5 °C. Varasemadki tulemused näitavad, et madalamatel temperatuuridel tehtud raie ei takista juurepessu nakkuse levikut. Rotstopi kasutamisel tuleks edaspidi lähtuda konkreetse aasta õhutemperatuuridest ja kände töödelda siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur on püsivalt vahemikus 1–4 °C ning soojem.

Seente liigirikkus Rotstopiga töödeldud ja töötlemata kändudes ei erinenud oluliselt: mõlemal alal tuvastati 75% ulatuses ühiseid seeneperekondi, kuid töödeldud aladel oli seente mitmekesisus suurem. Rotstopi preparaadi kasutamisel on seente mitmekesisusele seega neutraalne mõju – see ei muuda oluliselt looduslikku seente kooslust. Potentsiaalsete antagonistide vastasmõju võrdlusel juurepessuga selgus, et kiireima kasvuga olid hiidkooriku Eestist isoleeritud tüved 1 ja 4, mille kasv oli oluliselt kiirem kuuse- ja männi-juurepessu kasvust. Eelkõige nendel tüvedel võiks olla potentsiaali edasistes labori- ja välikatsetes.

Tuvastati ka juurepessule spetsialiseerunud parasiidi (Sphaerostilbella broomeana) ja perekonna Trichodema esindajate sage esinemine koos männi- ja kuuse-juurepessuga.

Katsealadele istutatud eri metsataime juurte analüüsimisel selgus, et juurepessu on enam nakatunud kuuse ja kase avajuursed taimed, külmaseenega männi ja kase potitaimed. Külmaseent tuvastati juurtelt enam kui kuuse-juurepessu ja potitaimed olid omakorda külmaseene nakkusele vastuvõtlikumad kui avajuursed taimed. Selgus, et kuuse potitaim ei ole viljakates kasvukohatüüpides kultiveerimiseks kõige sobivam oluliselt suurema väljalangevuse tõttu.

Projekti EMÜ lõpparuanne (110.04 kB, pdf)
Projekti TÜ lõpparuanne (38.24 kB, pdf)

Kuusikute raieaja ja raieviiside mõju patogeenide levikule ja arvukusele ning puistu elurikkusele viljakates kasvukohatüüpides

Projektijuht: Rein Drenkhan Eesti Maaülikoolist ja Leho Tedersoo Tartu Ülikoolist
Kestus: 2016–2019
RMK rahastus: 299 913 eurot
Projekti põhitäitjad: Rein Drenkhan, Hardi Tullus, Raul Rosenvald, Tiia Drenkhan

Hariliku kuuse enamusega puistud on Eesti puistutest suurima kasumlikkusega. Samas pole senised majandamisvõtted taganud kuusikute head tervislikku seisundit.
Projekti eesmärk oli selgitada hariliku kuuse enamusega puistute majandamise mõju juuremädanike levikule ja kahjustusele ning seente ja epifüütide elurikkusele võrrelduna majandamata puistutega. Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös.

Uuringu materjal koguti 2016. ja 2017. aastal ning see hõlmas harvendatud ja harvendamata viljakate kasvukohatüüpide (jänesekapsa, sinilille ja naadi) kuusikuid, kokku 185 puistut. Need asusid Eesti eri piirkondades ja jaotusid kuude vanuseklassi: 4–20, 21–40, 41–60, 61–80, 81–100 ning vanemad kui 100 aastat.

Selgus, et kui arvestada saamata jäänud tulu kõikidele Eesti kuuse enamusega puistutele, siis mädanikest tingitud kahjud metsaomanikule ulatuvad 8,5 miljoni euroni aastas. Kuna mädanike osakaalu suurenemist puistus mõjutavad puistu vanus, hooldusraiete arv ja kasvukohatüüp, siis valitsevaid ja jämedamaid kuuski hooldusraietega raiudes kasvab juuremädanike nakkuse oht. Seda leevendab, kui teha vaid üks-kaks hooldusraiet puistu nooremas eas (kuni 15 aastat) ja edasi jätta puistud kuni uuendusraieni puutumata. Selliste puistu noores eas tehtavate hooldusraiete mõte oleks ühtlasi segapuistute kujundamine, et vältida monokultuursete kuusikute tekkimist.

Kuivõrd kuusikute kasumiküpsus on mädanikukahjude tõttu kuni 10 aastat madalam võrreldes terve teoreetilise puistuga, siis majanduslikust aspektist lähtudes võib kuuseenamusega puistute raievanuse langetamist pidada mõistlikuks otsuseks. Siiski leidsid teadlased, et kuusikute kasumiküpsus vajab enam analüüse ja ka kuuse kasvukäigu mudelite korrigeerimist.

Lamapuidu kogus seente, sammalde ja samblike liigirikkuse jaoks pole viljakates kuusikutes tõenäoliselt nii kriitiline, kui uurimisgrupp esialgu oletas. Siiski tuleb elustiku toetamiseks raietöödel säilitada seisvat surnud puitu ja kõrgema laguastmega lamapuitu, sest harvendatud kuusikutes on nende maht väiksem kui harvendamata kuusikus. Lisaks saab samblike puhul ilmsiks tulnud raievanuse alandamise negatiivset mõju leevendada vana metsa servas kasvanud elusate kuuskede (n-ö veteranpuude) säilitamisega ja puistus raie eel seniste tüügas- ning lamapuude allesjätmisega, sest need aitavad säilitada elupaigaspetsialistide populatsioone raie järel ja toetavad vajalike mikroelupaikade esinemist ning tekkimist.

Projekt lõpparuanne (281.77 kB, pdf)

Lehtpuidu konverteerimine kõrge väärtusega kemikaalideks

Projektijuhid: Lauri Vares Tartu Ülikoolist ja Omar Parve Tallinna Tehnikaülikoolist
Projekti kestus: 2015–2018
RMK rahastus: 190 473 eurot
Projekti põhitäitjad: Ilme Liblikas, Aleksei Bredihhin, Livia Matt, Indrek Veidenberg, Omar Parve, Nicholas Gathergood, Marina Kudrjašova

Fossiilsel õlil ja gaasil baseeruv majandus vajab uut, jätkusuutlikku lähenemist. Taastuv puiduressurss võiks olla keemiatööstuses peamine tooraine. Projektis uuriti uusi tehnoloogiaid, et toota tselluloosist kõrge väärtusega kemikaale, mis leiaksid kasutamist materjali-, keemia- ja farmaatsiatööstuses, näiteks rinnavähi ravis, taimekaitsevahendina männikärsaka tõrjes, kosmeetikas jm.

Teadustöö käigus leiti lahendus uudsete polümeeride loomiseks puidu biomassist saadava isorbiidi baasil. Puidupõhiseid polümeere saab kasutada näiteks värvides, paber- ja kartongpakendite kaitsekihis ja kõrge temperatuuritaluvusega plastis, kus praegu on kasutusel fossiilsed stüreen ning metüülmetakrülaat. Laboris välja töötatud metodoloogiat saab rakendada ka tootmises. Koostöös ettevõtetega jätkatakse lahenduse testimist eri toodetes.

Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös.

Tartu Ülikooli lõpparuanne (496.00 kB, pdf)
Tallinna Tehnikaülikooli lõpparuanne (262.06 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Lauri Vares „Kuidas toota tselluloosist plasti?“

Raiete mõju metsade süsinikuringele

Projektijuht: Veiko Uri Eesti Maaülikoolist
Kestus: 2015–2018
RMK rahastus: 226 500 eurot
Projekti põhitäitjad: Veiko Uri, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Hardo Becker, Gunnar Morozov, Kristiina Aun, Mai Kukumägi, Krista Lõhmus, Kaido Soosaar, Ivika Ostonen, Kaie Kriiska, Katrin Rosenvald

Metsad on olulised süsinikusidujad ja tark metsamajandamine võimaldab metsade rolli süsinikuringes veelgi suurendada. Teadusprojektis hinnati lage- ja harvendusraiete mõju puistute süsinikuringele, samuti mõju mõnedele lämmastikuringe olulisematele voogudele.

Selgus, et edukalt uuenenud männiraiesmik muutus süsinikku siduvaks ökosüsteemiks juba seitsmendal raiejärgsel aastal. Kuna süsiniku sidumise määrab puude juurdekasv, siis on oluline kiire ja efektiivne raiesmike uuendamine. Viljaka kasvukoha raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal nõrk süsinikuallikas ja muutus süsinikku siduvaks samuti seitsmendal raiejärgsel aastal.

Erinevatel meetoditel saadud tulemused olid omavahel väga heas kooskõlas, mis tõstab uuringu usaldusväärsust. Projekt viidi ellu Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös.

Projekti lõpparuanne (702.34 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Veiko Uri „Kuidas raied mõjutavad metsa süsinikuringet?“

Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel

Projektijuht: Meelis Pärtel Tartu Ülikoolist
Kestus: 2015–2018
RMK rahastus: 195 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Meelis Pärtel, Hardi Tullus, Aveliina Helm, Tiina Randlane

Kaitset vajavaid liike leidub nii loodus- kui ka majandusmetsades. Seni kasutatud elurikkuse hindamise mõõdikud ei võimalda korrektselt hinnata liikide seisundit ja kaitseks tehtud tegevuste tulemuslikkust.

Metsade elurikkuse hindamiseks töötati välja mõõdikute süsteem: koosluse täielikkuse ja tunnuslikkuse indeksid. Selleks kirjeldati tumeda elurikkuse kontseptsiooni alusel loodusmetsade taimi, samblaid ja samblikke ning hinnati metsakaitsealade seost elurikkuse jaotusega. Koosluse täielikkus oli enim mõjutatud järjepidevast metsast 2 km skaalas. Elurikkuse mõõdikuid testiti eri majandusmetsade süsteemides ja töötati välja nutirakenduse prototüüp. Tulemused aitavad arendada loodushoidlikku metsamajandamist. Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös.

Projekti lõpparuanne (1.29 MB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Meelis Pärtel „Mis on tume elurikkus?“

Muudetud veerežiimiga metsade süsiniku- ja lämmastikuringe

Projektijuht: Ülo Mander Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2013–2016
Rahastamise maht: 160 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Ülo Mander, Veiko Uri, Ivika Ostonen-Märtin, Marika Truu, Martin Maddison, Kaido Soosaar, Alar Teemusk, Raili Hansen, Järvi Järveoja, Jürgen Aosaar, Mats Varik

Enam kui kolmandik Eesti metsadest on kuivendatud, kuid puudusid andmed, kas kuivendamise tulemusena kiiremini kasvavad metsad aitavad kliimasoojenemist ära hoida või hoopis kiirendavad seda. Projekti põhiküsimus oli, kas kuivendatud metsad seovad rohkem kasvuhoonegaase, kui eraldavad.

Uuringu tulemusel selgus, et kõdusookuusikud ja -männikud olid reeglina kliima jahendajad. Kõdusookaasikud olid süsinikuneutraalsed ja nende edasisel majandamisel tuleks tähelepanu pöörata süsiniku- ja lämmastikubilansi kliimasõbralikumaks muutmisele. Näiteks saab sookase asemel istutada kaske või okaspuid.

Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös.

Projekti lõpparuanne (2.31 MB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Ülo Mander „Kuidas mõjutab kuivendamine süsinikuringet?“

Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring

Projektijuht: Asko Lõhmus Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2013–2016
Rahastamise maht: 197 450 eurot
Projekti põhitäitjad: Urmas Saarma, Harri Valdmann, Pauli Saag, Egle Soe, Ragne Oja, Elin Soomets, Eliisa Pass

Metsis on suure elupaiganõudlusega ja hääbuva arvukusega metsakanaline, kelle senised kaitsemeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi.

Projekti eesmärk oli selgitada metsise elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid võrdlevalt loodus- ja majandusmetsamaastikus. Projektis oli kolm komponenti: 1) telemeetriauuring elupaigakasutuse kirjeldamiseks, 2) uuring metsise esinemise kohta kiskjate toidusedelis, 3) taastamisuuring hindamaks, kas ja kui kiiresti on raiete ja kraavide sulgemisega võimalik muuta majandatud metsa metsisele elupaigana sobivamaks.

Leiti, et metsise arvukuse jätkuval langusel on määravaks pesitsusedukus, mis on Eestis valdavalt madal, ehkki esineb üksikuid paremaid aastaid, mis aga ei suuda kompenseerida üldist langustrendi. Metsise elupaikades toimunud muutused soosivad kiskjaid ja kahandavad metsisetibude toidulauda.

Elupaikade taastamisvõimaluste uurimiseks rajatud katsealadel kombineeriti kuivenduskraavide sulgemist ja eri raievõtteid. Selgus, et looduskaitsetöid planeerides ja kraave sulgedes tuleks metsise kaitseks teha kaitsealadel raieid väiksemas mahus.

Projekt viidi ellu Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös.

Projekti lõpparuanne (418.10 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Asko Lõhmus „Kuidas päästa metsist?“

Metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte

Projektijuhid: Kalev Sepp Eesti Maaülikoolist ja Erik Terk Tallinna Ülikoolist
Projekti kestus: 2013–2015
RMK rahastus: 98 538 eurot
Projekti põhitäitjad: Kalev Sepp, Erik Terk, Külliki Tafel-Viia, Aado Keskpaik, Mart Külvik

Uurimistöö eesmärk oli välja töötada RMK-le rakendamiseks sobiv metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks. Metoodika peab olema süsteemne, mõjude komplekssust ja tasakaalustatust arvestav ning orienteeritud metsamajandamise negatiivsete mõjude vähendamisele ja ennetamisele ning positiivsete mõjude suurendamisele pikaajalises perspektiivis. Uuring tehti Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös.

Projekti lõpparuanne (75.29 kB, pdf)
Metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil (2.54 MB, pdf)

Eesti tingimustesse sobivate valemite leidmine kasvava metsa ja metsamaterjali mahu määramiseks

Projektijuht: Allan Sims Eesti Maaülikoolist
Kestus: 2012–2015
RMK rahastus: 60 000 eurot
Projekti põhitäitja: Allan Sims

Projekti tulemusena sai Eesti päris oma koorealgoritmi. See ütleb, kui paks on koor ning kui suur on puiduosa läbimõõt olenevalt puuliigist ja puu asukohast Eestis. Algoritmi abil oskavad harvesterid ja saeveski liinid mahavõetud puunoti koore paksust edaspidi täpsemalt hinnata.

Projekti lõpparuanne (691.57 kB, pdf)

Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike tõrjevõtetega

Projektijuht: Ivar Sibul Eesti Maaülikoolist
Kestus: 2012–2015
RMK rahastus: 139 740 eurot
Projekti põhitäitjad: Ivar Sibul, Irja Kivimägi, Rein Drenkhan, Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Enno Merivee, Kadri Põldmaa, Katrin Jõgar, Angela Ploomi, Tiia Drenkhan

Noori, äsja metsa kasvama pandud okaspuid ohustab harilik männikärsakas, kes armastab süüa puukese koort ja võib põhjustada noore puu hukkumise. Hinnanguliselt hukkub Eestis männikärsaka tõttu veerand kuni kolmandik istutatud mände ja kuuski.

Projekti käigus uuriti, kas putukkahjurite mõju uuele metsapõlvele saaks vähendada keskkonnasäästlike tõrjevahendite, näiteks biovahaga.

Tulemused olid paljulubavad, ühtlasi sai põhjalike katsete käigus selgeks, et seni RMK taimlates kasutatud preparaadi Actara kasutegur on väga väike. Uuringu tulemusel loobus RMK alates 2016. aastast Actara kasutamisest ja metsa – eelkõige kohtadesse, kus kärsakarünnaku tõenäosus on suurim – pandi kasvama esimesed biovahaga kaitstud taimed.

Projekti lõpparuanne (234.47 kB, pdf)

Videokokkuvõtted projektist:
Tiia Drenkhan „Kuidas tuvastada puidust seeni?“


Ivar Sibul „Kuidas taltsutada männikärsakat?“

Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs ja näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine

Projektijuht: Hardi Tullus Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: 2011–2014
Rahastamise maht: 2 176 614 krooni / 139 111 eurot
Projekti põhitäitjad: Raul Rosenvald, Tea Tullus, Eino Laas, Andres Jäärats, Ivar Sibul, Rein Drenkhan, Kalle Karoles, Reimo Lutter, Arvo Tullus, Risto Sirgmets

Projekti raames analüüsiti turberaiete sobivust majandamisvõttena kohtades, kus lageraie ei ole eri põhjustel soositud, nagu näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsad.

Projekti täitmisel rajati turberaieviiside uurimiseks 60 näidiskatseala; uuriti turberaiete ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte; anti hinnang turberaiete mõju kohta metsade elurikkusele ja koostati ettepanekud metsaseaduse ning metsa majandamise eeskirja muutmiseks.

Rajatud katsealad on kasutatavad metsaomanike ja riigimetsa töötajate koolitamiseks ning nõustamiseks. Teaduslik uurimistöö ja metsas toimuvate muutuste monitooring on katsealadel planeeritud pikaajalisena.

Projekti lõpparuanne (359.20 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Hardi Tullus „Kuidas raiuda metsa?“

Lidarmõõtmistest ja multispektraalsetelt piltidelt puistute takseertunnuste hindamine Aegviidu katsealal

Projektijuht: Mait Lang Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: 2011–2012
RMK rahastus: 284 768 krooni / 18 200 eurot
Projekti põhitäitjad: Mait Lang, Johannes Anniste, Tõnu Lükk

Projekti eesmärk oli aastatel 2008–2010 kogutud andmetele tuginedes töötada Aegviidu katseala kohta välja lidarmõõtmistel ja multispektraalsel andmestikul põhinev metsade takseertunnuste hindamise metoodika. Selleks hinnati kogutud andmestiku põhjal testaladel eraldise ja proovitüki tasemel eri takseernäitajaid ning analüüsiti, kas hinnanguid on võimalik saada ka puistuelementide või vähemalt Eestis enamlevinud puuliikide kaupa.

Puistu kõrguse määramiseks testiti proovitükkide andmetel aeropiltide stereopaaride põhjal loodud või lidariandmetele tuginevat digitaalset maakatte pinna kõrgusmudelit ja hinnati võimalusi selle metoodika praktikas rakendamiseks suurtel aladel.

Uuringust selgus, et lidariandmetele tuginedes on võimalik üsna täpselt prognoosida puistu kõrgust, kuid mitte tagavara. Kaugseire meetoditega metsa takseertunnuste paremaks määramiseks on vajalik edasine arendustegevus. Uuring toetas RMK visiooni rakendada kaugseirele tuginevat metsade inventeerimist.

Projekti lõpparuanne (1.45 MB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Mait Lang „Kuidas mõõta laseriga metsa?“

Kuusekändude varumise metsanduslikud aspektid ja kaasnevate keskkonnamõjude hindamine

Projektijuht: Veiko Uri Eesti Maaülikoolist
Kestus: 2011–2014
RMK rahastus: 2 262 498 krooni / 144 600 eurot
Projekti põhitäitjad: Veiko Uri, Jürgen Aosaar, Mats Varik, Andres Jäärats, Hardo Becker, Rein Drenkhan, Linnar Pärn, Peeter Muiste, Vahur Kurvits, Mai Kukumägi

Kändude juurimine pole Eestis laialt levinud, kuid kännud on arvestatav toormeallikas energiatootmisel. Samuti võib kändude juurimine olla teatud tingimustel vajalik patogeenide allasurumiseks. Projekti eesmärk oli selgitada välja kuusekändude juurimise metsanduslikud ja keskkonnaaspektid.

Projekti raames hinnati proovitükkidel tehtavate mõõtmiste tulemusena varutud kändude parameetreid, sh tagavara ja energeetilist väärtust. Lisaks analüüsiti põhjalikult juurimise mõju mullaviljakusele, metsauuenduse tekkele ja kasvule ning patogeenide levikule ja nakatumise iseärasustele.

Projekti lõpparuanne (732.31 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Veiko Uri „Miks juurida kände?“

Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis

Projektijuht: Piret Lõhmus Tartu Ülikoolist
Kestus: 2008–2011
RMK rahastus: 582 415 krooni / 37 223 eurot
Projekti põhitäitjad: Asko Lõhmus, Piret Lõhmus, Ann Kraut

Projektis keskenduti potentsiaalselt ohtu sattuva metsaelustiku kindlakstegemisele seoses raidmete kasutamise mahu hüppelise suurenemisega. Eeldatavasti võimaldab uuringutulemustega arvestamine metsamajandajal korraldada raidmete varumist koore- ja puiduseoseliste liikide püsimist ohtu seadmata.

Projekti lõpparuanne (147.15 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Ann Kraut „Kuidas koristada metsa?“

Metsakuivenduse mõju potentsiaalselt ohustatud elustikule

Projektijuht: Raul Rosenvald Eesti Maaülikoolist
Kestus: 2008–2011
RMK rahastus: 1 426 868 krooni / 91 193 eurot
Projekti põhitäitjad: Raul Rosenvald, Mare Leis, Ann Kraut, Kadri Suislepp, Liina Remm, Mirjam Nurmla, Katrin Aavik

Projektis hinnati metsakuivenduse mõju kalastikule, kahepaiksetele, sammaldele, mardikatele ja must-toonekurele.

Leiti, et metsakuivenduse tagajärjel tekkinud kraavivõrgustik pakub küll toitumis- ja elupaiku, sh suurendades liigirikkust ja arvukust, kuid looduslike veekogutüüpidega võrreldes on see halvema kvaliteediga. Lisaks vähendab kraavivõrgustik ka looduslike veekogude kvaliteeti.

Rekonstrueerimise käigus tuleks suurendada inimtekkelistes vooluveekogudes voolu kiiruse varieeruvust ja luua tiike ning settebasseine, mis vähendavad kiire kuivamise mõju elustikule.

Kuigi lodumetsade elustiku liigiline koosseis muutub pärast kuivendamist, on kõdusoodes tekkinud märkimisväärne uuritud limuste, sammalde ja putukate liigirikkus ning arvukus.

Projekti lõpparuanne (402.93 KB, pdf)

Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine

Projektijuht: Allan Sims Eesti Maaülikoolist
Kestus: 2008–2011
RMK rahastus: 1 200 000 krooni / 76 694 eurot
Projekti põhitäitjad: Andres Kiviste, Allan Sims

Projekti eesmärk oli luua puu kasvu ja väljalangevuse võrranditele tuginev puistu kasvumudel, mis võimaldaks metsamajandajal senisest täpsemini prognoosida puistu takseertunnuste muutmist. Seni kasutusel olevad mudelid ei olnud piisavalt täpsed ja nende jätkuval kasutamisel on teadlaste sõnul risk teha valesid majandamisotsuseid.

Projekti lõpparuanne (574.69 kB, pdf)

Videokokkuvõte projektist: Andres Kiviste „Kuidas ennustada metsa kasvu?“