Kliima mõju looduslikule mitmekesisusele 09.03

Ramsari konventsioon on jõustunud 1971 aastal peamiselt veevarude hoidmiseks ja veelindude kaitseks. Hetkel on konventsiooniga liitunud 159 riiki 1886 märgalaga, kus kaitse all on ühtekokku 185 miljonit hektarit soid, rabasid, märgi metsi, järvi, roostikke, jõgesid ja madalaid riimveelisi merealasid. Eestis on  hetkel selles nimekirjas Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid, Alam-Pedja, Endla, Muraka, Nigula ja Nehatu  ja Laidevahe  looduskaitsealad, Hiiumaa laidude maastikukaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo ja  Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala.

Eelmise aasta suurim rahvusvaheline keskkonnale suunatud nõupidamine toimus Kopenhaagenis, kus tõdeti kõigi kokkutulnud riikide esindajate poolt, et kliimamuutused võivad põhjustada meie planeedil pöördumatuid tagajärgi. Tänavuse aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks. Sellega kutsutakse üldsust üles väärtustama elurikkust meie ümber ja aitama kaasa selle hävimise peatamisele.

Vilsandi rahvuspargis keskendutigi teemale „Kliima mõju looduslikule mitmekesisusele“. Teema huvitas erinevaid sihtrühmi: keskkonnaorganisatsioonide esindajaid ja -ametnikke,  õpetajaid ja õpilasi, turismiettevõtjaid ja talunikke, töötuid ja teadlasi, riigikogu liiget ning ministrit, kokku 68 inimest.

Loona teabepunkti kogunenud tutvusid Taani saatkonna näitusega, lühifilmiga „Kliimamuutus – globaalne väljakutse“. Osa sai võtta ka viktoriinist. Eriti agarad olid oma teadmisi kinnistamas õpilased Lümanda ja Kihelkonna põhikoolidest.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi avas teemapäeva lühikese sissejuhatusega. Põhjaliku ja hästi illustreeritud ettekande tegi Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees ja kliimakonverentsil Eesti loodusväärtuste kaitse eest seisnud Mart Jüssi. Kuulajad olid ülevaatest väga haaratud ning esitati palju küsimusi ning tekkis diskussioon.

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Karin Radiko andis ülevaate sellest, kuidas Eesti riigis kliimamuutusi jälgitakse, kuidas täidetakse konventsioone ja leppeid, peetakse rahvusvahelisi kõnelusi jne. Selle teema töömahukus üllatas kuulajaid.

Biosfäärikaitseala nõunik Arvo Kullapere ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aleksei Lotman juhtisid sõnavõtu korras tähelepanu Eesti looduses toimuvatele probleemidele ning oletatavatele tagajärgedele.

1. veebruaril sai täis aasta keskkonnaministeeriumi haldusala reformist, kus moodustati uus struktuuriüksus – Keskkonnaamet - ning külastus ja looduskoolitus kaitsealadel läks üle RMK-le. Selle puhul tegi väikese pöördumise Saaremaa turismiettevõtjate poolt Alvar Sagur, kes lootis uute partneritega tihedat ning tulemusrikast koostööd ning õnnitles Keskkonnaameti esindajat Kaja Lotmani meenega.

Vaata ürituse pilte siit.