Kopraraja aastapäevamatk "Kümme aastat kobrastega" 30.09

26. septembril tähistati Oandu looduskeskuses matkapäevaga 10. aasta möödumist Oandu Kopraraja rajamisest. Nüüd on kobrastele pühendatud õpperadu Eestis teisigi, kuid tookord oli Oandu koprarada esimene ja ainuke.
Päev algas looduskeskuse ees, kus pakuti kuuma taimeteed ja looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik meenutas Kopraraja loomislugu, ühtlasi ka seda, et 26. septembril sai Oandu looduskeskusel täis esimene tegutsemisaasta.
Osalejaid oli palju, seetõttu jaguneti gruppidesse; mõni grupp asus kohe piki Altja jõe kõrget kallast Kopraraja poole teele, teised jäid Oandule, kus loodusemees Peeter Hussar viis nad Käbitares avatud näitusele „Kopra aasta”. Näha sai kobrast ennast, tema toidutaimi ja närimisjälgi puudel, kopranahka ja koljut ning nuusutada antiseptilise toimega kopranõret, mida peeti vanasti hinnatud ravivahendiks saja haiguse vastu. Vaadati seinu katvatel suurtel fotodel kobraste tegutsemisjälgi Koprarajal eri aastaaegadel ja saadi teada palju huvitavat meie suurimate näriliste elukommetest. Esimene emotsioon näitusel välja pandud kopratopist nähes oli paljudel üllatus: ”Nii suur!”  Peeter selgitas, et oma 23 kg kaaluga on see 4-aastane kobras täiesti keskmine koprasoo esindaja, vanemad ja raskemad võivad kaaluda ka üle 30 kilo.
Rajal matkates liiguti algul kõrgel kaldal piki kärestikulist, kopratammidega tõkestamata jõge, mis voolas vanade puude all kesk lopsakaid laanesõnajalgu. Igal sammul avanes kauneid vaateid, ilus päikesepaisteline ja soe sügisilm muutis retke mõnusaks nii noortele kui vanadele. Kobraste tegutsemisalale jõudes oli uudistamist küllaga, sest kopraperes on just alanud sügistööd ja ka Koprarajal oli „alusmüür” laotud juba kolmele uuele tammile. Nii sai näha mitmes valmimisjärgus tamme ning tutvuda kobraste ehituskunstiga ning muude looduse ümberkujundamise töödega.
Pärast retke vaadati 1998. aastal Läänemaa Telestuudios valminud filmi „Sõber või vaenlane”, mis näitas huvitavalt ja mitmest aspektist kopra elutsüklit, kopra ja inimese vastasseisu ja võimalikku rahumeelset kooseksisteerimist siin Eestimaa pinnal, kus kobras on põliselanik, mitte sissetungija.
Lõpuks pakuti veel taimeteed ja kes soovis, sai päeva lõpetada piknikuga lõkkeplatsil. Koprapäevast sai osa kokku üle 200 inimese.

Vaata ürituse pilte siit.