Loodusõhtu "Kohtumine põdraga" 09.11
RMK Loodushoiuosakond korraldas koostöös Keskkonnaametiga 6. novembril Matsalu looduskeskuses Penijõel loodusõhtu „Kohtumine põdraga“.
Loodusõhtu eesmärgiks oli arutleda inimese ja looduse suhete teemal.
Peale tervituskohvi ja kogunemist ning RMK Matsalu piirkonna külastuskorralduse spetsialisti Marju Pajumetsa avasõnu juhatasid loodusõhtu sisse VII Matsalu Loodusfilmide Festivali grand prix võitnud filmi „Vanamees ja põder“ peategelane Harri Põldsam ja filmi operaator ning režissöör Joosep Matjus. Seejärel käivitati auhinnatud film. Loodusõhtu eesmärgiks oli arutleda inimese ja looduse suhete teemal.
Film haaras vaatajad kaasa ja viis nad luhaaladele rändama, kus kohtuvad põdrad ja vanamees. Loodust armastades ja põtru põhjalikult uurides ning tundmaõppides on peategelasel õnnestunud nende suursuguste loomade usaldus võita – mõelda nagu nemad, käituda nagu nemad, kuuluda nende hulka.
Peale filmi vaatamist tutvustasid filmi tegijaid ka selle suure töö telgitaguseid. Selleks, et põtrade käitumist tundma õppida tuleb teha palju tööd: veeta päevi, varahommikuid ja õhtuid luhaaladel liikudes, loomade hääli ja tegutsemisjälgi uurides, istudes ja oodates, sääski söötes. Muidugi ei piisa vaid ühest aastast – selleks võib kuluda aastakümneid. Nende aastakümnete jooksul juhtub nii mõndagi huvitavat, mida teistega jagada. Alguse saab see kõik aga ikkagi armastusest looduse vastu.
Peale filmitegijatega kohtumist tutvustas oma pilte kunagine jahimees ja loodusfotograafia huviline Jüri Jõepera. Tema sõnum osalejatele oli suunatud jahieetikale. Kunagise jahimehena, kes nüüd püssi fotoaparaadi vastu vahetanud, leidis ta, et loomadele jääb tänapäevastes jahipidamise viisides üha vähem võimalusi. Moodne tehnika, võimas optika, võimsad masinad – kui jahimees ja loom juba kohtuvad, siis loomal ei ole enam pääsemiseks suurt lootust. Fotoaparaadiga looma selliselt tabada, et hea pilt saada, on palju raskem.
Õhtu lõpetasid tunnustatud Eesti loodusfotograafi Jarek Jõepera fotod Eestimaa rännakutelt. Nähtud pildid ja lood viisid vaatajad Eestimaa metsikuma looduse radadele, kuhu tavaliselt inimese jalg ei satugi: mahajäetud metsakülad, sood ja rabad, põlislaaned ja pangaalused metsad, luhaheinamaad. Viimasest ettekandest jäi südantsoojendav tunne, et Eestis on õnneks piisavalt säilinud ka selliseid alasid, kus loomad leiavad varju inimese eest, kuhu ei jõua suurte maanteede müra, kuhu ei satu liiga tihti inimene oma toimetustega, kus loodus saab olla omaette….
Loodusõhtule oli vaatamata halbadele teeoludele kogunenud ligemale 40 kuulajat- vaatajat.
Korraldajad tänavad nii esinejaid kui ka loodusõhtul osalejaid, kes võtsid vaevaks kohale tulla ja loodame, et kõik said pisut mõtlemisainet inimese ja looduse suhetest ning meeldivaid emotsioone Eestimaa imelisest loodusest.
