Tervitused metsaelanikelt: nutikat metssiga aiad ei pea 07.04
Elistvere neljaliikmelist metsseakarja juhib sigadest vanim, kult
Peeter. Lisaks kuuluvad sinna juba Elistveres ilmavalgust näinud emane
Possa, noor kult Gert ja Poisike (eelmise aasta pesakonnast).
Traditsioonilises metssigade ühiskonnas on karja juhiks siiski emane.
Kari ise koosnebki emastest ja poegadest, kuldid liituvad karjaga vaid
paaritumisajal.
„Oleme nendega vaeva näinud,“ räägib hooldaja-veterinaar Elo Melk. „Kõrgete lumehangedega hüppasid nad üle aia. Tulid küll juba järgmisel päeval metsast loomaparki tagasi, kuid aeda meelitamiseks kulus kaks päeva. Teisel korral olid põrsad aiast välja läinud ja hooldajad läksid neid püüdma, jättes värava ette lukustamata taba. Seni, kui ajajad jooksus olijate püüdmisega tegelesid, lõksutas kult Peeter väravat ja sai taba maha ning värava lahti. Õnneks piirdus Peeter mõningase ringkäiguga pargis ning tuli ise aeda tagasi.“Elistvere suurima metssea Peetri pikkus on 2 m ja õlakõrgus 120 cm. Metssiga indleb detsembris, vöödilised pojad sünnivad aprillis ning kaaluvad umbes 1 kg. Looduses on metssea vaenlaseks hunt ning inimene, põrsaid ohustab ka ilves.
Kui Peeter küna juures sööb, peavad teised ootama. Elistvere sead on kohanenud inimese poolt pakutava elukorralduse ja rütmiga. Kui looduses on metssiga pigem hämara- ja ööloom, siis loomapargi sead on tegusad kogu päeva. Metssead on kõigesööjad – putukad, võrsed ja muu loodusest leiduv kuulub nende toidulauale. Elistveres saavad sead lisaks odrajahu, kaera ja head rokka firmalt Elistvere Suurköök. Suvel lisaks rohtu ning vahel lasevad hea maitsta tammetõrudel.
Kui kult Peeter hommikuti söögi eel demonstratiivselt haigutab, paljastuvad tema uhked kihvad kogu pikkuses. Kuigi Elistvere sead on sõbralikud, ei tasu oma õnne proovida ning kätt aia vahelt sisse panna.
Saabuv kevad kõigi mugavustega aias
Pargi avamiseks 1997. aastal valminud aed asendati 2004. aastal kõrge plankaiaga. Paraku piiras see nii sigade kui külastajate vaatevälja. Uudishimulike loomadena tuntud metssead leidsid kiirelt viisi, kuidas end tugevate kärssade abil plankaia alt läbi kaevata ja parki uitama minna. Tihti juhtus, et sead hüppasid plangu najale püsti ning krahmasid inimeste käest fotoaparaadi, kui need üritasid üle plangu pilti teha.
Tänavu kevadeks valmib aga täiesti uus metallpaneelidest aed. See võimaldab nii inimestel kui loomadel üksteist takistusteta näha. Uus aed koosneb kolmest osast ja laiub kokku ca 2100 ruutmeetril. Aias on kõrgemaks tõstetud ümbrusega lomp, mille rajamisega loodetakse ülejäänud aed kuivemana hoida. Varasem supluskoht muutis sigade aia sügiseti-kevadeti mudaauguks tehes sellega keeruliseks hooldajate toimetamised.
Nagu kõigile sigadele meeldib ka metssigadele poris püherdada. Sellel tegevusel on täiesti praktiline otstarve – kasuka puhastamine. Koos kuivanud porikoorikuga hõõrutakse puude najal maha vana karv ja mustus. Puhastamisel aitavad kaasa hakid ja varesed, keda võib näha ka Elistvere metssigade seljas istumas ja nokitsemas. Talvel on harjaste all paks alusvill, mille sead kevade saabudes maha ajavad ning alles jääb ilus nahk ja harjased.
