Ametid metsas: jääger 10.01

Jäägriks saamiseks ei piisa vaid relvaloa omamisest, teha tuleb jahimeheeksam ning osaleda regulaarselt täiendkoolitustel. Hea jääger tunneb hästi oma piirkonna metsi ja teab, kus loomad liiguvad. Tal on ülevaade piirkonna loomade käekäigust ja erinevate liikide arvukusest. Jääger peab olema hea suhtleja maaomanikega ja tasemel klienditeenindaja. Ta peab põhjalikult tundma erinevate ulukiliikide bioloogiat ja valdama jahikorraldajana professionaalselt erinevaid jahipidamisviise.

Jäägri amet on väga pikkade traditsioonidega, lugupidav suhtumine jahiloomadesse, rituaalid enne ja peale jahti käivad iga endast ja ametist lugupidava jäägri töö juurde. Muutunud on vaid tehnika - metsas liikumist ja side pidamist hõlbustavad raadiotelefonid, asukoha määramist ja liikumist lihtsustavad GPS-seadmed.

Vajalik keelteoskus

Aarne Salusaar on jahimees olnud kogu elu. Vanaonu ja vanaisa kõrval alustas ta jahilkäike juba 11-aastasena. Täna on Aarne 62-aastane ning jäägriametit pidanud enam kui 20 aastat. Ta on aastaid töötanud RMK Suure-Jaani jahimajandis, enne seda oli Sürgavere jahiseltsi eestvedaja. Tema hallata on ca 20 000 hektari suurune maa-ala Viljandimaal, Vaiblas ja Tipus.

Vastuseks küsimusele, mis talle jäägriameti juures meeldib, nimetas Aarne Salusaar lisaks jahile ja jahindusele üldiselt võimalust suhelda inimestega väga erinevatest riikidest. Aarne Salusaare sõnul on RMK-s jäägrina töötades võõrkeelte oskus hädavajalik, sest kliente käib siin kõikjalt Euroopast.

Jääger vastutab jahiulukitelt teadusliku uurimismaterjali kogumise ja kütitud trofeede vääristamise eest. Olulisel kohal on ulukite loendus ja seire, populatsioonide jälgimine ja arvestuse pidamine. Näiteks Tipu jahialal teeb RMK koostööd teadlastega. Ilveste jälgimiseks ja uurimiseks sisse seatud puhveralal ei kütita lisaks ilvesele ka hunti, selgitab Aarne Salusaar.

Aarne Salusaare sõnul on tema jahipiirkonnas suur kult, kellele pandi nimeks Sadam. 7-8 aastat on see võimas metssiga jahimeestele aeg-ajal silma hakanud, kuid siiski kättesaamatuks jäänud. Tegemist on targa loomaga, kes end enamasti vaid jälgede kaudu näitab. Ta justkui teab jahimeeste plaane ning sätib oma käigud ja tegemised nii, et nende teed ei kohtuks.

Jahipidamine on vajalik tasakaalu hoidmiseks

Inimese poolt ammu alustatud sekkumine on viinud selleni, et loomade arvukust ei piira vaid looduslik valik, nüüd on selles oma osa ka inimesel. Kui mõnda looma on liiga palju, satuvad ohtu teised liigid. Näiteks teeb jäägritele muret rebaste ja kährikute aasta-aastalt kasvav hulk. Inimeste poolt heas soovis metsadesse viidav marutaudivaktsiin ning vähene atraktiivsus jahiloomana (karusnaha ebapopulaarsus) on viinud nende arvukuse kõrgeks ja seab ohtu maapinnal pesitsevate lindude ja imetajate järglased ja elu. Seetõttu ei saa me tänapäeval enam hakkama ilma inimeste sekkumiseta metsloomade arvukuse reguleerimisel.

Praegu kütitakse Eesti metsades hunti, ilvest, rebast, kährikut, mäkra, siga, hirvepulli, kobrast, jänest. Märtsist kuni juunini RMK jahialadel loomi ei kütita – siis on loomadel poegimise ja järelkasvu kasvatamise aeg.