Tervitused metsaelanikelt: tammetõrud on lemmikud, kask – näljatoit! 06.01

Kuna loom oli nii väike, tuli teda lutipudelist toita iga 2-3 tunni järel. Ammedeks olid vaheldumisi kõik Elistvere loomapargi töötajad. Varasem kogemus loomalastega kinnitas, et kui temaga tegeleb vaid üks inimene, kiindub ta sellesse liialt ning ei seltsi hästi teiste inimestega.

Tõnu on pärit Jõgevamaalt, kust üks pere ta põllult leidis. Inimesed nägid, kuidas emapõder lahkus, kuid ei naasnud. Pere tõi loomakese esmalt enda juurde ning pani talle perepoja järgi nimeks Tõnu. Sealt edasi toimetati ta Elistverre. Nagu nõelapadi – nii põdrakärbseid ja puuke täis oli põdravasikas Elo Melki sõnul loomaparki jõudes.

Kuigi lutipudeliga toitmine lõppes juba sama aasta novembris, üritab Tõnu veel ka nüüd tuttavatelt inimestelt lutipudelit leida. Praegu pull-mullika ikka jõudnud 150-kilosel ja 160 cm kõrgusel loomal on selleks puhuks varuks isegi lunimisviis – vaikne piiksumine. Elo Melki sõnul on see pärit ajast, kui Tõnu oli veel päris väike. Ka kepsutamine, mida põder veel praegugi aeg-ajalt teeb, on pigem omane noorele loomale.

Päeval ootab Tõnu süüa, siis inimesi, siis kevadet

Tõnu on inimestega äärmiselt seltsiv. Ta jookseb nii söötja kui külastajatega mööda aia äärt kaasa ning ei jäta kasutamata ühtki võimalust inimesega suhelda. Ebaharilik viis ja keskkond kasvamiseks on uinutanud tema instinkti inimest peljata. Tema häälitsemine meenutab vaikset ohkamist, millega tervitakse kõiki loomaparki tulnuid.

Noorele põdrale eakohaselt on Tõnul väike habemetutt ja kaks kaheharulist sarve. Sarved on praegu veel peas ning õnnestuvad maha heita jaanuaris-veebruaris. Ka looduses on nii, et täiskasvanud põdrad heidavad sarved varem, reeglina detsembris, noorematel võtab see kauem aega. Sarvede sügamiseks ja muidu rammu proovimiseks sobivad hästi põdra 8000 ruutmeetrise aia põlispuud, mis ärasöömise vältimiseks on varustatud piiretega.

Toidulaua osas nõudlik

Põder on meie metsade suurim imetaja, kes looduses võib elab isegi 15-aastaseks. Tema ainuke looduslik vaenlane on hunt.

Elo Melk selgitab, miks põdrad vangistuses kaua ei ela. Nimelt vajab see loom toiduks ja kõigi vajalike ainete saamiseks enam kui 30 nimetust puid ja põõsaid; nende lehti, koort ja okkaid. Heinast ta ei hooli ning kask on tema jaoks looduses lausa näljatoit!

Elistveres püütakse pakkuda talle parimat võimalikku. Spetsiaalne jõusööt tuuakse Soomest ning see sisaldab kõiki vajalike vitamiine ja mineraale. Lisaks saab Tõnu värskeid mände ja kuuski. Neist sobib söögiks kõik, järgi jäävad vaid riismed. Lisaks saab ta pajuvihtasid ja juurvilju. Lemmikud on porgand ja õun, kuid eriti maitsevad talle tammetõrud (need on pea kõigi Elistvere asukate lemmikroog!). Kokku sööb ta päevas ära ligikaudu 12 kg toitu.

Öösel sadanud värske lumega on Elistvere loomapark hommikuti jälgi täis, ütleb 6 aastat pargis töötanud Elo Melk. Kitsed, rebased ja teised loomad on käinud loomapargi asukaid uudistamas. Kas metsas elavad põdrad Tõnu aia taga luusivad, me seekord teada ei saanud. Tuleb ise kohale minna ja järgi uurida!