Hunt (Canis lupus)
Hunt on elutsenud Eesti aladel vähemalt 10 000 aastat. Hunt on väga sarnane suure hundikoeraga. Kindlad eristamistunnused koerast puuduvad, kuid teatud erinevused on pea ja saba hoiakus. Hundi jälg on koera jäljest pikergusem, samuti kulgeb hundi jäljerida sirgelt. Viimasel ajal hinnatakse hundi arvukust pesakondade alusel. Keskmiselt on Eestis hundil 20-30 pesakonda kutsikaid.
Hunt kaalub keskmiselt 35-45 kg, kuid esineb ka tunduvalt raskemaid isendeid. Hundi jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis. Suguküpsus saabub 2–3 aasta vanuselt. Karjas sünnivad kutsikad ainult nn alfa-paaril. Hundikari on suuteline murdma iga Eestis elava imetaja..jpg)
Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1.novembrist jahiaasta lõpuni, välja arvatud Hiiu ja Saare maakondades, kus võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1.oktoobrist jahiaasta lõpuni ning varitsus- või hiilimisjahti 1.märtsist kuni 31.märtsini.
Hundi küttimismaht jaotatakse ohjamispiirkondade põhiselt. Enim suunatakse küttimist kultuurmaastikele, kus huntide poolt murtakse kariloomi, eeskätt lambaid. Põhiliselt peetakse jälgede järgi ajujahti piirdelippe kasutades, kuid sage on ka hundi küttimine muu jahi kõrvalsaagina. Aastati on küttimismaht väga kõikuv ja sõltub eelkõige eraldatud küttimiskvoodist. Kütitud täiskasvanud huntide nahad ja koljud on enamasti medaliväärsed.
