Kobras (Castor fiber)

Kobras hävis Eestis üleküttimise tagajärjel 19. sajandi keskel. Uuesti taasasustasid koprad Eesti alad 20. sajandi teisel poolel, olles praeguseks saavutanud asurkonna suuruseks üle 13 000 isendi.

Kobras on Euroopa suurim näriline. Ta ehitab pesakuhilaid ja tamme ning langetab puid. Kobras võib viibida vee all kuni 15 minutit.

Kopra jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad juunis. Pesakonna moodustavad vanaloomade paar ning sama ja eelmise aasta pojad. Kopra nahk on äärmiselt vastupidav. Suurimad isendid võivad kaaluda üle 30 kg. Kobras on saakloomaks hundile ja karule.

Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga (taksi või terjeriga) 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28(29). veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud kopra tekitatud kahjustuse korral varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit kasutades, kui selleks on Keskkonnaameti luba.

Peamised jahipidamisviisid on varitsusjaht ja raudadega püük. Jahitrofeena hinnatakse kopra koljut. Kopranahast valmistatakse kasukaid ja talvemütse.