Metskits (Capreolus capreolus)

Metskits on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. Peale aastatetaguseid külmi talvi on populatsioon kasvufaasis, ületades kohati juba soovitud arvukust. Metskitse absoluutarvukust on väga raske hinnata, 2018.a ulukiasurkondade seisundi hinnangu kohaselt võib arvukus ja asustustihedus olla keskeltläbi 2,5-3,5 korda kõrgem jahiühenduste hinnangust. Seega on 2018.a talvine asurkond Eestis tõenäoliselt üle 150 000 isendi.

Metskitsede jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Sokk “käib” kordamööda mitme kitsega. Kandeaeg on 9 kuud, 1-2 talle sünnivad mais-juunis. Sügisel moodustavad talled kuni 30-40% asurkonnast. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Looduslik suremus ja kisklussurve on kitsedel väga suur. Jahipidamise osakaal aasta üldisest suremusest on tõenäoliselt alla 10%. Talve üleelamiseks on oluline puhmarinde veerikaste taimede kättesaadavus.

Sokule peetakse varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1.juunist 31.jaanuarini, kitsele või tallale aga 1.septembrist 31.jaanuarini. Ajujahti ja jahti FCI 3. ja 4. rühma kuuluva jahikoeraga (terjerid ja taksid) peetakse metskitsele1.oktoobrist 31.detsembrini.

Sokujahiks on parim aeg juunis, kui rohurinne pole veel kõrgeks kasvanud. Levinuim küttimisviis on hiilimisjaht. Sel perioodil tuleks võimaluse korral säästa tugevaid trofeesokkusid. Jooksuajal pakub kõige enam emotsioone ja tulemusi peibutusjaht – “pillitades” sokku kõrgistmelt.

Medaliväärsed trofeed on umbes 5% kütitud sokkudest. Medaliväärsed võivad trofeed olla alates sarvede kaalust 350 grammi. Pronksmedal on 105-114,99 CIC-palli, hõbe 115-129,99 ning kuld 130 või rohkem CIC-palli.