Rajale jõudmiseks tuleb Puurmani liiklussõlmes võtta suund Jüriküla poole, maanteelt alla keerates seisab Jüriküla keskuse viida kõrval juba ka Kirna õpperajale suunav silt. Looklev tee viib Pedja jõeni ja edasi sõita ei saagi, sest üle silla algab juba suletud territooriumil Kaitseliidu laskeala, kust kostvad lasud võivad rebestada vaikuse üksildasel matkarajal.

Pea 7 kilomeetrit pikk Pedja jõe luhtadel kulgev rada on oma vaikuses ja rahus meeldiv vaheldus linnalähedasematele käidavamatele ning lihtsalt läbitavatele radadele olles sobiv loodussõbrale, kes ei karda kõrget rohtu, võsas ragistada või mätaste taha koperdada ning eelistavad matkarajal kohtuda eelkõige metsloomadega.

Parklast viib Altmetsa vahitornini 1,5 km pikkune valdavalt jõe äärt mööda kulgev just praegu õitsvate angervaksadega palistatud rajalõik, millele juuli teises pooles on värvi lisamas õitsvad varemerohud ja lillakalapil läikivad punased marjad ning tohutul hulgal liblikaid – eriti rohetäpikuid.

Vahitornist avaneb hea vaade ümbritsevatele luhtadele, siin on metskitsepere kodukoht, tornis endas aga pesitsevad räästa- ja suitsu-pääsukesed. Käänaku taga kasvab Musutammeks kutsutud põlistamm. Legend pajatab, et kahe tüvega tamme üks haru oli enne piksepoiste poolt tammepuuks muutmist Vetevana noorim tütar ja teine jõeäärse talu perepoeg – jah, keelatud armastuse vili.

Matkarada jätkab luhtadel looklemist, hiljuti niidetud luhtadele toovad muuhulgas vaheldust jämedatüvelised lammihaavikud, mis on haruldased kogu Euroopas.

Raja keskpaika tähistab rippsild, mille ehitasid 41 aastat tagasi NL sõjardid, silla kõrval jõe kaldal lebab õppepomm.

Silmad tuleb hoolsalt lahti hoida, et mitte ära eksida, sest matkarada on tähistatud harvalt ja lõikuvad luha hooldusteed võivad tekitada segadust.

Rajale jõudmiseks leiad parimad suunised loodusegakoos.ee lehelt või RMK äpist.