RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
22. oktoober, 2015

Eile nägin ma Soomaad...

Soomaa rahvuspargis on palju toimetamist igal rindel. Saame juba nautida soode taastamise vilju, luhtadel tervitavad uued ülepääsud, Kärt juba raporteeris valminud sildadest. Rohkemgi aga on teha veel.

Kuresoo on taastamistööde alustamisest saadik olnud meil kõrgendatud tähelepanu all. See on nüüd juba kolmas kord, kui oleme kraavide sulgemisega ametis. Viimasel korral täiendasime rabast lähtuvat peakraavi uute turbapaisude ja komplekspaisuga. Lisaks veel mitmed paisude remonttööd, millest olulisim oli peakraavi esimese paisukaskaadi turbaga plommimine. Viimane on projekti algusest saati peavalu valmistanud - mitte ei tahtnud pidada. Nüüd aga peab ja vett on palju. Ka vanal kraavimuldel, mis eraldab taastatud rabaosa rikkumata soost, on juba astudagi raske. Mina sellist pilt ei mäleta. Ja seda sügisel, kus kuiv lööb rekordeid.



Aga kahjuks ei jäänud see vist viimaseks korraks paise kõpitseda, mõtted on laiendada paisude tiibasid ja tõsta kõrgust. Ühe vanema turbatammi keha on lekkima hakanud.

Öördi raba idaservas metsise kompleksuuringu taastamisaladel selliste probleemidega me tõenäoliselt maadlema ei hakka. Ptüi-ptüi-ptüi! Olud on küll lihtsamad, aga eks meil ole ka juba kogemust. Vanaveskis ajasime mulded kraavidesse ja tegime laiade tiibadega kõrged turbapaisud.



Rabalt valguv vesi jaotub ühtlaselt piirnevatele kooslustele. Raba väljavoolu kohtades on vesi kenasti metsa all ja perspektiivid kiireks taassoostumiseks head. Seda isegi tänase rekordkuivuse tingimustes. Metsistele paistavad meeldivat lagedaks raiutud kraavitrassid - ühelt alalt kolm kontakti isaslindudega.



Vanaveskis on kõik metsise elupaiga manipulatsiooniga seotud tööd lõpetatud ja loomulikult tuleb seda kõigile kuulutada. Vahel loob juhus võimaluse RMK osakondade vaheliseks koostööks. Pidi nägema kurja vaeva, et need tahvlid enam-vähem viisakalt kahe posti külge saada. Nagu "Võimalik vaid Venemaal" - iga mutri jaoks üks kätepaar. Reevo siltide varjus keerabki mutreid.



Lähitulevikku vaadates sõitsin mööda rekitud Raba teed Valgeraba lõunaküljes. Valgeraba on üks järgmistest taastamisele minevatest soodest. Aga tundub, et kraavide paisutamisele on tekkinud üks väiksemat sorti vastupanuliikumine. Raba tee kraavi rekonstrueerimisel sai raba nõlvast lähtuv veejuhe vastu teed Keskkonnaameti nõudel kinni pandud. Tahtsin näha, kuidas need veeseisud Valgerabas ka on. Vaba voolu takistavast ülesõidust oli läbi kaevatud kitsas madal kraavike. Täitsa kopra kätetöö moodi. Aga liiv oli tõstetud kraavi kaldale ja kaetud paljude kahejalgse jälgedega...



Raba teelt saab alguse ka Poldi tee, mis looduskaitserahadega uueks tehti. Tee valmimise järel oli seal üks tagasilöök. Kõrgvee ajal pahises vesi madalamas kohas üle ja võttis kaasa, mis kaasa võtta jõudis. LKT meeskond tegi mõned täiendused ja nüüd võib vesi tulla.



Maakivist kindlustus on pealevoolu, kärgstruktuur allavoolu. Näiteks suurem osa ülepääsusid meil just sellise killuga tehtud ongi. Need on head püsivad. Näiteks rentnik Mihkel kiitis lahendust tähistada ülepääsud helkuriga varustatud plastvaiadega. Nii leiab pimedani tööd tehes  kergemini kodutee. Ja tihti kulub aeg niidul kiiresti, eriti kui tegeleda freesimisega, kus jõudlus on 2 ha/päev. Mihklit võibki pidada freesimise fänniks. Ta freesib ka täiesti siledaid kopleid oma kodu läheduses. Meiekosel kolmel järestikusel aastal tehtud freesimised võimaldavad aga aladel järgmisel hooajal juba heina teha.



Ma soovitangi külastada Meiekose õpperada. Puud pakuvad veel ilusaid värve. Minge määrake, kas raja algusosas tervitab teid perekonna Ulmus haruldasem liige künnapuu või on tegu ikkagi jalakaga. Mina tegin panuse künnapuule.

Lisa kommentaar

Email again: