Kapi käpaliste püsielupaiga peamine eesmärk on II kategooria kaitsealuse tõmmu käpa kaitse.
Puistu ja põõsastik liigi elupaigas oli muutunud üsna tihedaks ning kasvutingimused kaitstavatele taimeliikidele olid ebasoodsad. Orhideeliste kasvuks soodsamate valgustingimuste tagamiseks kujundati 2018. a alguses männipuistud hõredamaks. Puistud käpaliste kasvukohas on 25-40 aastased.

Käisin 2019. a juunis vaatamas, et kuidas kaitstavatel taimedel läheb. Paraku ühtegi tõmmut käppa riigimaal kohata ei õnnestunud. Siiski, 2018. a, peale hooldustööd, leiti üks tõmmu käpa isend. Tänavu oli alal hõredalt, kuid ülepinnaliselt III kategooria kaitsealuseid rohekat käokeelt ja harilikku käoraamatut. Üksikutes kohtades oli õitsemist alustamas tumepunane neiuvaip. Tõmmut käppa praegu küll ei olnud, kuid rõõmustas, et elupaiga oli endale leidnud punane tolmpea, mis on samuti II kategooria kaitsealune liik.


Käpaliste püsielupaigas harvendatud männik. Puistu oli varem väga tihe.

Allolevad fotod on tehtud Kapi käpaliste püsielupaigas 2019. a juunis.



















Punane tolmpea.                                                       Tumepunane neiuvaip.




















Rohekas käokeel.                                                      Harilik käoraamat.




















Laialehine mailane. Ei ole kaitsealune.                      Midagi võõrast Eesti looduses.

Midagi võõrast Eesti looduses võib olla umbes 300 m kaugusel asuva surnuaia süü. Mingi ilutaim on sealt tuule tiibadesse saanud ja leidnud koha hõredas loopealses männikus. Eesti taimede kukeaabitsast ma seda liiki ei leidnud, Google Image Search viitas, et võib olla Aquilegia pubiflora.


Lõpuks ka 2018. a suvel nähtud üksik tõmmu käpp. (Foto Annika Anton)