Kukkurtihane
Vaadates aias lennuharjutusi tegevaid noori rasvatihaseid ja nende sünnipaika, meenus millegipärast maikuu alguses nähtud kukkurtihase pesa Peipsi suurimal saarel Piirissaares. Rasvatihastele minutitega laudadest kokku klopsitud pesakast ja kukkurtihaste tõeline, vähemalt paar nädalat kestev meistritöö. Rasvatihaste pesakasti vooderdamiseks läks neil ainult paar-kolm päeva. Küllap on vähesed näinud Eestimaa pinnal kukkurtihase pesa ja teda ennast – vaatame siis siit.
Kukkurtihane on tegelikult üksnes tinglikult tihane, sest ta ei kuulu ülejäänud Eesti tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid teise sugukonda kukkurtihaslased Remizidae. Oma käitumiselt ja välimuselt meenutab ta küll suuresti nö päris tihaseid, aga oma nime on ta saanud oma iseloomuliku pirnikujulise rippuva pesa järgi. Isaslind ehitab taimekiududest, villast, karvadest, ämblikuvõrgust jms-st, ja mille sisekujunduse eest hoolitseb juba emaslind. Vastupidavasse liikuvasse pessa muneb linnuema 6-8 (enamasti) valget muna, mille haudumine kestab paar nädalat ja järgmise paari-kolme nädala pärast on uus põlvkond kukkurtihaseid valmis juba oma tuules kõlkuvast kodust välja vupsama. Jääb vaid imestada, kuidas neil tormituules laperdavas pesas pea ringi käima ei hakka – või hakkab.
