Loode tammikus lõpeb sel sügisel puisniidu taastamistöö
Veel 19. sajandil hooldati Loodemaal 310 ha heinamaid ja 43 ha hõredat lehtpuuenamusega puistut, mida me täna teame Loode tammikuna. Tänaseks on suurem osa kunagistest Loode heinamaadest metsastunud ja metsastatud. Märjad rannikualad künti peenardeks ning sinna istutati männid. Töö tulemuseks on tihedad ja kidurad männipuistud.
Loode tammikuna tuntud puisniidu kinnikasvamine sai alguse peale teist maailmasõda kui piirkond oli hõivatud Nõukogude armee poolt. Pikka aega oli Loode tammik suletud tsoon, kohalike sõnul koguni taraga piiratud. Sõja lõpus ja vahetult sõjajärgsel ajal kaevati tammikusse suur hulk tanki- ja kahuripesi ning varjendeid, et vajadusel katta tulega Kuressaare lahte ning Sõrve viivat maanteed. Tammikusse ehitati ka mõned moona- ja varustuslaod, mille asukohad on maastikul tuvastatavad praegugi.
Loode tammik (55 ha) võeti looduskaitse alla 1955. a.
Varem taastamata puisniidu osa taastamistöö esimene etapp toimus 2018-2019. a. Tööd tehti 12,6 ha suurusel alal, kus peamiselt eemaldati puisniidule kasvanud haavad ja võsa ning freesiti kännud. Vähemal määral raiuti ka teisi puuliike.
Peale esimest etappi saime olukorda vaadata uue pilguga 2020. aastal. Haava osakaal ja varjutav mõju oli paiguti endiselt suur. Leidsime, et valgustingimuste parandamiseks ja rohukamara taastumiseks tuleb täiendavalt eemaldada peamiselt nooremat ja keskealist haaba. Eemaldada tuleb saare surma surnud saari, tuuleheidet, tasandada enamus tanki ja kahuripesi, sest need muutsid ala niitmise tehnikaga praktiliselt võimatuks.
Töö teine etapp algas 2021. a teisel poolel 10,5 ha suurusel pinnal. Peale täiendavat kujundusraiet freesitakse kännud, purustatakse juure- ja kännuvõsud ning alalt koristatakse raidmed ja tuuleheide. Lisaks tasandatakse 58 väiksemat, nõukogude ajal kaevatud kahuri- ja tankipesa. Osad pesad ja varjendite augud jäävad ajalugu kajastavate eksponaatidena alles.
Nõukogude armee kaevas suure osa Loode tammikust ümber. Alal on näha suurel hulgal tanki- ja kahuripesi ning varjendite auke. Masinaga niitmine sellisel pinnal on praktiliselt võimatu, käsitöö aga ei tasuks ära. Pelgalt missioonitundest riigimaid hooldusesse ei võeta, leiva peab ikka lauale saama.
Loode "kuumaastik".
Loode "kuumaastik".
Käib vanade raidmete ja tuuleheite koristamine.
RMK looduskaitsetööjuht Timo annab kopajuhile juhiseid kahuripesade kinniajamise kohta. Esimese augu juures.
"Kuumaastiku" tasandamine.
Auk sai kinni, maa tasaseks. Paraku tuleb nüüd mõnda aega oodata taimestumist. Aastaga on roheline, kuid koosluse kujunemiseks läheb mitmeid aastaid.
Siin oli kahuripesi väga tihedalt, et vajadusel anda marutuld Kuressaare lahele.
Värskelt freesitud haavakänd.
Kännu freesimine.
Loode tammikus peaksid taastamistööd selle sügisega ühele poole saama ja hea hooldamise korral saame mõne aastaga taas ühe suure ja kauni-ilmelise puisniidu.
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu või ka looduslik heinamaa, kus kasvavad hajusalt puud ja põõsad. Puisniidu püsimise aluseks on tema iga-aastane ühekordne niitmine ning vajadusel puu- ja põõsarinde kujundamine. Puisniit on üks liigirikkamaid maismaakooslusi. Regulaarne niitmine tekitab ja hoiab tasakaalu metsa- ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel. Kõrge liigirikkuseni jõudmine nõuab aastakümneid ühtlaselt kestvat niiduhooldust.
Lisa kommentaar