Milline on riigi ambitsioon looduslike pühapaikade kaardistamisel ja kaitse alla võtmisel?

Eesmärgiks on, et pühapaikade inventuur saaks tehtud kogu Eestis. Esimeses etapis otsitakse välja kõik piirkonna looduslikke pühapaiku puudutavad arhiiviteated ja välitööde käigus kaardistatakse nende hetkeolukord. Paraku on aja jooksul paljud pühapaigad jäädavalt kadunud või hävinud, aga seda väärtuslikumad on objektid, mis säilinud. Inventuuride tulemuste põhjal teeb Muinsuskaitseameti juures tegutsev ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu ettepaneku, milliseid peaks riiklikult kaitsma (lisaks nendele, mis on juba muinsuskaitse all). Praeguse inventuuri tulemuste põhjal üldistades võiks selliseid objekte olla kokku umbes 350, nende seas on enamasti allikad ja kivid ning arvuliselt vähem maa-alalisi objekte. Loomulikult võivad uued kaardistatavad piirkonnad seda hulka muuta. 

Kuidas püsite ajakavas?

2020. aasta lõpuks saab inventeeritud 54 kihelkonda ehk väheke üle poole Eesti
 kihelkondadest. On selge, et arengukavaga (Eesti looduslike pühapaikade   uurimis
 ja hoidmise arengukava aastateks 2015-2020 - toim.) võetud eesmärki – inventeerida
2020. aastaks kogu Eesti – me täita ei suuda. Samas käivad inventeerimistööd suurema hooga kui kunagi varem ja kui on võimalus niisugusel kiirusel jätkata, siis peaks saama kogu Eesti inventeeritud 2023. aasta lõpuks.

Kas saab välja tuua regionaalseid eripärasid – millises Eesti paigas on inimesed rohkem pühapaikadele toetunud?

Kindlasti saab niisuguseid piirkondlikke erinevusi välja tuua. Näiteks Läänemaal, kus inventuur hiljaaegu lõppes, on pühapaikade pärimus kohati väga elav ning inimesed teavad arhiivitekstides mainitud paiku ja nende tähendust. See on loomulikult ka piirkondade sees külade ja valdade võrdluses väga erinev. Kahtlemata on traditsiooni järjepidevus saanud kannatada rohkelt maaparandatud piirkondades, kus isegi elanikkond võib olla järjepidev, aga pühapaigad ise hävinud. Selles suhtes on palju kannatanud Ida-Virumaa pühapaigad, kus maastikud kohati drastiliselt muutunud ja elanikkond vahetunud. Vaatamata sellele pakkusid sealsedki inventuurid positiivseid üllatusi. 

Millised on Eestis praegu kõige aktiivsemas kasutuses olevad pühapaigad?

Vastavat statistikat ega uurimust pole koostatud. Looduslikud pühapaigad võivad olla tähelepanuväärsed loodusobjektid, mida külastavad tihti sise- ja välisturistid, kes aga ei pruugi teadagi nende paikade vaimset tähendust. Turistide poolt armastatud pühapaigad on näiteks Panga pank Saaremaal, Saula Siniallikad või Tamme-Lauri tamm. Looduslike pühapaikade kasutamine võibki olla lihtsalt nende külastamine ja väärtustamine ega pruugi tähendada rituaalseid praktikaid. Teiselt poolt võib välja tuua looduslikke pühapaiku, mis on tänapäevani aktiivses traditsioonilises kasutuses, näiteks hiljuti kaitse alla võetud Rosma ristimets, kus võib märgata ka väga värskeid riste, või Miikse küla Jaanikivi ja Jaanioja, mida vana kalendri jaanipäeval külastab sadu inimesi. 

Lalli ohvrimänd Tartumaal

Millega peab arvestama maaomanik, kui tema maal asub looduslik pühapaik? Ja kui see ametlikult kaitse alla võetakse?

Maaomanikule tähendab riikliku kaitse all olev looduslik pühapaik seda, et kui ta planeerib suuremaid töid – raiet, mullatöid, ehitust või muud sarnast, siis tuleb see enne Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Seadus konkreetseid piiranguid ei sea ja Muinsuskaitseamet kaalub iga objekti puhul individuaalselt, millised tegevused kahjustavad selle väärtust ja millised mitte. Kuna kaitse alla võtmine on pikk protsess ja inventeerimine on alles poole peal, siis loodame, et maaomanikud hoiavad samaväärselt looduslikke pühapaiku, mis ei ole kaitse all. Nende objektide puhul oleme alati valmis nõuga aitama. Inventuuride käigus kaardistatavad objektid lisanduvad Maa-ameti pärandkultuuri kaardikihile, seega soovitame maaomanikel ka seda kaardirakendust uurida, et olla teadlik, mis väärtuslikud objektid nende maal asuvad. 

Põrguläte Võrumaal

Kuidas kaardistamise protsess välja näeb?

Pühapaikade inventeerimine algab andmete kogumisega arhiividest. Peamiseks allikaks on rahvaluuletekstid, aga olulised on ka arheoloogiaarhiiv, kohanimed, ajaloolised kaardid jms. Mõnda kohta on arhiiviallikate puhul kerge üles leida, näiteks on paik tähistatud ka tänapäevasel kaardil. Samas võib olla pärimuses kirjeldatud pühapaiga asukoht liiga ebamäärane. Sel juhul küsitakse abi kohalikelt elanikelt ja uuritakse maastikke. Osa pühapaiku on aja jooksul hävinenud ja neid polegi võimalik enam kaardistada. Või on näiteks kivi või allikas ise alles, aga keegi ei oska selle asukohta enam täpsemalt juhatada. Seetõttu oleme väga tänulikud nendele kohalikele, kelle kaasabil siiski õnnestub mõni pühapaik taasavastada. 

Ristipuu Kurista-Lootvina tee ääres Tartumaal

Millised on Muinskaitseameti suhted Hiite Majaga ja vabatahtlike koostööringiga Hiiepaik?

Maausulised on oluline huvirühm, kelle arvamusega oma töös arvestame. Maavalla Koja esindajad osalevad ka looduslike pühapaikade eksperdinõukogus. On rõõmustav, kui inimeste seas leiavad ajaloolised looduslikud pühapaigad väärtustamist ja kasutamist, on nad siis ametlikult maausulised või mitte. Hiite Maja oli 2008–2012 Kultuuriministeeriumi looduslike pühapaikade arengukava üks läbiviijatest, suhtleme omavahel ja vahetame vajadusel vastastikku informatsiooni.

Pühapaikade kaitseküsimustes võivad osapooltel arvamused erineda ja see on täiesti loomulik. Oma töös proovime arvestada kõikide osapoolte arvamusega, kuid lõplikud otsused ei pruugi alati kõiki rahuldada. 

Milline on Muinsuskaitseameti koostöökogemus RMKga?

Koostöö looduslike pühapaikade alal on Muinsuskaitseameti ja RMK vahel tihenenud alates 2019. aastast. Jagame RMK-ga oma inventeerimise andmeid ja RMK teavitab, kui meie andmetes on puudujääke. Muinsuskaitseamet koos eksperdinõukoguga on koostanud soovitused, kuidas hallata pühapaiku riigi maal, mis pole riikliku kaitse all.

Loodetavasti see koostöö jätkub ja inimesed saavad kindlust, et pühapaigad riigimaal on hoitud. Eks kõige suurem murekoht ongi teadmatus, mis võib paigad ohtu seada, ja lisaks heale tahtele peab toimuma tihe infovahetus kahe asutuse vahel ning asutuse sees.

Viru küla ohvrikivi Võrumaal

Mis on looduslik pühapaik?

1. mail 2019 jõustunud uues muinsuskaitseseaduses on esmakordselt eraldi
mälestise liigina kirjas ajalooline looduslik pühapaik. See on defineeritud nii:
“Ajalooline looduslik pühapaik on olulise inimmõjuta rahvapärimuslik ohverdamise,
pühakspidamise, ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud asi või maa-ala.
Ajaloolised looduslikud pühapaigad on olulised rahvapärimuskultuuri ja kohaliku
identiteedi kandjad.“ Seega on ajaloolise loodusliku pühapaiga kõige olulisem tunnus
rahvapärimuse olemasolu. Paiga kasutus peab ulatuma kaugemale kui 20. sajand
ehk päris hilistekkelisi pühakohti seadusega kaitsta pole võimalik.