Tallinnast u 50 km kaugusel üsna Tallinn-Tartu mnt ääres ja kiviviske kaugusel Paunküla veehoidlast leiab Teedelahkme vallseljaku (ehk rahvapäraselt lihtsalt mäe) nime kandva tähelepanuväärse oosi, mille harjal sõites võib küll väike mägitee feeling tekkida, sest langus kummalgi pool teed on ootamatult järsk ja sügav, ning oosi u kilomeetrine pikkus muudab Eestile tegelikult nii omase pinnavormi veelgi imposantsemaks.

Vallseljakud ehk oosid tekkisid mandrijää taandudes kui sulamisvee setted (peamiselt liiv ja kruus) voolava vee survel kuhjusid.

Seljandike vahelist ala ilmestab aga vaheldusrikas rabamaastik ja eriilmelised veesilmad.

Teedelahkme vallseljak on tegelikult üksnes osa Paunküla oosistikust, millest hulk oose ja järvi jäi 1960. aastal rajatud Paunküla veehoidla alla.

Tänapäeval moodustab oosistiku imposantsema osa Teedelahkme oos koos Paunküla raba ja mitmete rabajärvedega, millest saab parima ülevaate RMK Paunküla mägede matkaradadel, mille erinevad teekonnad võimaldavad ligi paarikümnel kilomeetril avastada unikaalset maastikku - oose kattev sarapuupatsik siiluti vaheldumas mustikametsa, murakaraba ja järvesilmadega. 

Siinsetest järvedest on vast ujumiskohana tuntuim Rõõsa järv, mis jääb kõrvu matkaradade parkimisalaga aga ilusaim on kindlasti Suur Kaksjärv, mille kaldal asub ka RMK Paunküla lõkkekoht koos kõigi mugavustega.  

Suur Kaksjärv on tüüpiline toitainevaene rabajärv, mida loetakse üheks punaseveelisemaks Eestis. Suurt kala siit otsida ei tasu aga küll päikselisel suvepäeval nautida metsa peegeldust veepeeglilt, hingata sisse sookailu lõhna ja värskendada end järve ootamatult karges vees. Suur Kaksjärve vesi on väga kihistunud, nii et isegi pärast pikka kuumalainet on alumised veekihid kõrvetavalt külmad.  

Suur Kaksjärve äärest tasub suund võtta Paunküla rabale ja Rahkjärvele, kust punaste värvilaikudega tähistatud matkarada suundub ühelt poolt kaugema Lindjärveni ja teiselt poolt Must- ja Punamäe järveni.