Õigel ajal männi all seistes võib aga tähele panna tiivakesega varustatud seemnete kiiret pöörlemist ja üsna aeglast langemist maapinnale.


Hariliku männi käbi soomuste avanemine 2,5 päeva jooksul

Seemnete varisemine algab juba kevadtalvel ja kestab kogu kevade, kuid suurem seemnesadu jääb meil siiski aprilli lõppu ja maisse. Pärast seemnete varisemist jäävad vanad käbid okste külge rippuma veel paariks aastaks. Õitsemisest seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud.


















Nõnda paistab hetk hariliku männi seemnete langemisest

Pisikesest, 3-9 mg kaaluvatest seemnetest on Eestimaa jaoks sirgunud võimsaid, väärikaid ja tuntud männimürakaid. Ühte neist loetakse jämedamaiks Maarjamaal elavaks männiks. See Jaani-Hansu mänd kasvab Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Jürikülas Jaani-Hansu talu maal. Üle 20 m kõrguse männi ümbermõõt on 453 cm ja vanust arvatakse tal olevat umbes 450 aastat. Kõrgeim mänd aga kasvab Tartumaal Järvselja metskonnas Meeksi metsas. Tema kõrguseks on mõõdetud 43,3 m ja ta on  kodumaistest puuliikidest kõrguselt teisel kohal. Samas metskonnas kasvav 44,1 m kõrgune kuusk on Eestimaa kõrgeim puu.




















Jaani-Hansu mänd




















Jaani-Hansu männi elujõus tüvi ja võra​