Fotod: RMK

Tõstsime esile peamised metsanduslikud tegevused, mis paratamatult toovad kaasa metsamaastiku muutumise, ja palusime neid kommenteerida RMK metsaülemal Andres Sepal.

Valgustusraie

Kui kusagil on võsas näha eredavärviliste riiete ja kiivriga meest võsasaega (trimmeriga) töötamas, siis on kindel, et seal ei ole tegemist võsaga. Meie nimetame sellist tööd noore metsa hooldamiseks. Seal lehtpuude varjus on istutatud kuused või männid. Eriti vajavad hoolt värskelt istutatud kuused ja männid. Neile on eluliselt tähtis, et nad saaksid oma esimestel kasvuaastatel rikkalikult päikest. Muidu võib juhtuda, et nad ei jää istutatud kohale kasvama. Noore metsa hooldamine seisneb nende puude, mida me tahame suureks kasvatada, vabastamises teiste puude (enamasti lehtpuude) alt. Kõige rohkem tehakse sellist tööd istutatud metsas, mille vanus on kuni 10 aastat. Juba natukene vanemas noores metsas (10-20 aastat) harvendatakse liiga tihedalt kasvavaid okas- ja ka lehtpuid ja jäetakse kasvama nn tulevikupuud.

Tavaliselt jääb möödasõitjale silma lageraie aga noore metsa hooldamist tehakse RMK-s igal aastal umbes 4 korda suuremal pindalal, kui tehakse lageraiet. Seda tööd aga ei osata märgata. Ega kõike peagi nägema, hea on lihtsalt teada, et kõik RMK-s istutatud noored metsad on hooldatud ja neid jälgitakse pidevalt, et me suudaksime neist kasvatada väärtuslikud puistud.

Harvendusraie

Jääb mulje nagu oleks keegi metsa teinud oksapadjast tee, et sellel saaks traktoriga sõita. Ongi nii aga oksad on kuhjatud traktori alla selleks, et mitte kahjustada puude juuri, mis jäävad harvendusraie käigus kasvama. Harvendusraie on omamoodi hooldusraie, mida tehakse 30-50 aastases metsas, et kasutada ära puit, mis muidu häviks metsa loomuliku arengu käigus. Raiutakse välja allajäänud, vigased, nõrgad ja paremate puude kasvu takistavad puud. Püsti jäetakse need puud, mis jäävad metsa kasvama ajani, kui see mets on saanud küpseks ja on parim aeg selle maha raiumiseks. Kui igas puistus käiakse tema elukäigu jooksul erinevate hooldusraietega umbes 3-4 korda, siis harvendusraie sellises metsas nagu pildil on tavaliselt viimane raie. Peale seda saab mets kasvada rahulikult veel umbes paarkümmend aastat enne kui ta maha raiutakse. Harvendusraie puhul ei ole eesmärgiks sealt võimalikult paljude tihumeetrite saamine vaid loomulikul teel väljalangeva puidu ärakasutamine ja paremate kasvuvõimaluste andmine parimatele puudele.

Lageraie

Pilt, mis on tuttav ilmselt paljudele, kes on metsas natukene ringi liikunud. Tavapäraselt hüüatatakse selle koha peal emotsionaalselt – kõik mets on jälle maha raiutud. Ärgem unustagem aga, et maharaiutud mets oli küps, valmis puiduna kasutusele võtmiseks. Millest me muidu puitmaju ehitaks, mööblit ja paberit toodaks ja oma ökoloogilist jalajälge vähendaks, kui me edukalt ise taastuvat loodusvara – puitu – ei kasutaks.

Meie, metsameeste, jaoks on tegu väga korralikult tehtud lageraie langiga. Me kasutame ka väljendit „ilus lank“. Sinna on kasvama jäetud säilikpuud ja on ette valmistatud maapind uue metsapõlve rajamiseks. Üksikud puud jäetakse langile ühelt poolt selleks, et imiteerida loomulikku metsauuenemise protsessi (mets läheb nt äikeselöögist põlema ja põlenud alal uueneb mets väga hästi) ja teiselt poolt selleks, et neil puudel on võimalik tegutseda liikidel, kes vajavad oma elutegevuseks vanu puid.

On näha, et maapind oleks nagu üles küntud. Paremaks uuenemiseks eemaldatakse langil istutamise kohast samblakiht. Selle tõttu ei ole istutamise kohas kohe nii tugevat heinakasvu, mis hakkaks väikest puukest varjama. Ka nende hooldamine on lihtsam, sest siis on näha, kuhu puud istutatud on.

Miks ei koristata lankidelt ära raidmeid?


Raiejäägid kogutakse lankidele, kui neid on võimalik kasutada (enamasti kütteks) ja neid on lubatud kokku korjata. Raiejääkide väljavedu alvarilt ja männimetsast on keelatud. Need jäetakse sinna, et territooriumile tekiks rohkem huumust. Teistes metsades on raiejääkide kogumine lubatud.


Jääke kogutakse nendes piirkondades, kus nende kogumine katlamajas kütusena kasutamiseks on kulutõhus. Kui raiejäägid kogutakse raiealale hunnikusse, tähendab see, et need lähevad kütteks. Metsa jäänud jäägid mädanevad seal mõne aastaga, suurendades mulla viljakust ning saades koduks paljudele putukaliikidele ja pisiimetajatele.

Eesti oludes raiealalt kände ei eemaldata.

Võsaraie kraavitrassidelt

See on nüüd küll võsahunnik. Ja kui sellist pilti varem väga näha ei olnud, siis nüüd võib selliseid hunnikuid näha teede ääres üsna tihti. See on võsa, mis hakitakse ära ja läheb katlamajadele kütteks. Riigimetsas on väga palju kraave ja teid ja kuna elame piirkonnas, kus puud kasvavad looduslike tingimuste tõttu väga hästi, tuleb nende trasse teatud aja tagant puhastada. Aga selle asemel, et jätta need puud metsa lihtsalt kõdunema, on mõistlikum kasutada nad ära sooja tootmiseks. Mõne aja seisavad sellised hunnikud metsas, et nad natukene kuivaksid ja siis tulevad kohale spetsiaalsed hakkurid, millega peenestatakse sellised hunnikud, laaditakse saadud laastud (tšipsid) autodele ja viiakse katlamajja kütteks. Teede ja kraavide ääred saavad puhtaks ja püsivad kauem paremas seisukorras.