Tere!

Olen Eesti Maaülikooli Loodusvarade kasutamise ja kaitse magistriastme esimese aasta tudeng.

Riigimetsa Majandamise Keskusesse sattusin kooli ja RMK personaliosakonna koostööl, kus suunati mind looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni juhendamisele.

6. juuli hommikul suundusin Rõõmu tee 1 looduskaitseosakonna kontorisse, kus oli meeldiv vastuvõtt ja sõbralik kollektiiv. Esmalt tehti RMK tegevusvaldkondi ja ülesandeid tutvustav ettekanne.

Juba järgmiseks päevaks pakuti väljasõitu Ohepalu looduskaitsealale. Ohepalu looduskaitsealal käisime vaatamas koos projektijuhi, looduskaitsespetsialisti, loodukaitse bioloogi ja ehitajatega üle projekteeritud ja ehitatavate teede ja truupide asukohad, mis on vajalikud niitude hooldamiseks. Kuna ala on käpaliste osas liigirikkas, siis saigi valitud kõrgemad ja ökonoomsemad ülesõitude asukohad, püüdes taimi võimalikult vähe häirida. Samuti oli see suurepärane võimalus korrata koolis õpitut ja neid kauneid taimi oma silmaga ära näha.

Olles praktikal olnud alles paar päeva, saadeti mulle kutse koosviibimisele, tähistamaks puhkuste algust ja uute kodanike ilmaletulekut. Olin meeldivalt üllatunud, kui kiiresti mind seltskonda võeti.

Järgnevatel päevadel oli mul uuesti võimalik meenutada õpitut ja saada sõbraks GIS-iga, seekord siis QGIS-iga. Praktika lõpuni anti mulle ülesandeks sisestada QGIS süsteemi 2014. aasta lõpetatud looduskaitselised tööd. Esmalt näidati kuidas asi käib ja edasi hakkasin juba ise pusima. Erilised tänusõnad lähevad kaitsekorraldusspetsialistile Kaupo Kohv’ile, kes ikka ja jälle mind hädast välja aitas ja kõigele parima võimaliku laheduse leidis :).

Minu praktika looduskaitseosakonnas kestab ainult kaks nädalat ja esimene nädal möödus imekiirelt.

Teisipäeval käisime Tartu linna Ropka-Ihaste loodukaitsealal vaatamas kolme erinevat projekteeritavat teed. Teid soovitakse rajada, et hooldada kaitsealal olevaid niite. Kuna vahemaad olid pikad, siis kasutasime teede läbimiseks ATV-d. Loomulikult ei vuranud me ainult ATV-ga, sai ka ülepea kasvanud kõrvenõgestes sumbatud :). Nii saime visuaalse pildi tegelikust olukorrast ning jõudsime järeldusele, et mõnda teed polegi otstarbekas algselt planeeritud kohta rajada. Siit moraal: usalda, aga kontrolli. Sain kogeda kaitsekorraldusspetsialisti ühte põnevat tööpäeva.

Neljapäeval käisime Venevere metsamassiividest otsima ühte omapäraseimat ja haruldasemat looduslikku orhidee liiki- lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum). Taim on niivõrd pisike ja habras, et seda on tavainimesel keeruline või lausa võimatu leida. Kuid Toomas Hirse vilunud silmaga leidsime me seitse lehitut pisikäppa. Ühel taimel oli lausa viis õit. Niimitme õiega taime tihti ei kohta. Taimeke kasvab valdavalt vanemates haavikutes, mis on meelepärane ka lendoravale. Kahjuks pidime trotsima vihmast ilma, mistõttu olime kõik läbimärjad. Kui ilm oleks olnud soodsam, oleksime saanud rohkem alasid läbi käia. Järgmisel aasta uuesti! Mul on väga hea meel, et sain sellist haruldust näha.

Enne praktika lõppu sisestasin viimased 2014. aasta lõpetatud tööd QGIS süsteemi. Loomulikult paluti mul ka teha postitus Loodusblogisse. Siin see siis on :).

Selleks korraks ongi praktika läbi. Mul on väga kahju, et praktika niivõrd lühikeseks jäi. Kohtasin looduskaitseosakonnas äärmiselt meeldivaid inimesi, kes mulle meeleldi tutvustasid oma töid ja tegemisi. Sain tohutu kogemuse võrra rikkamaks :).

Suurimad tänud looduskaitseosakonna kollektiivile, samuti personaliosakonnale, kes mu siia suunas ja koolile!

Edu teile teie töödes- tegemistes, parima eesmärgi nimel!

Brit-Edy Pärna