Kaupo Kohv
RMK looduskaitseosakonna juhataja

RMK on Pirital taastanud poollooduslikke kooslusi – niitusid alates aastast 2010 ning 11 aastaga on endisaegse ilme saanud 70 hektarit niitusid. Igal aastal teeme taastamistöid keskeltläbi 30 hektaril – mõnes paigas on vaja võsa võtta, niita ja muid sarnaseid töid teha korduvalt, et maastik näeks taas välja niisugune, mil seal igal aastal heina tehti või loomi karjatati.

Lisaks sellele tuleb ka tagada, et taastatud niidud püsiks. Pirital on RMK-l õnnestunud rendile anda 42 hektarit niite, kus korraldavad niitmist ja teisi niitude säilimiseks tarvilikke töid rentnikud, kel on võimalik selleks riigilt ka toetust taotleda. 28 hektaril korraldab töid RMK.
Praeguse seisuga on kõik poollooduslikud kooslused, mida on reaalselt võimalik hooldada, kas taastamisel või hoolduses.

Lisaks niitudele hoiame Pirital avatuna erinevaid vaatekohti ja koristame jõeääri prügist.
Sealjuures on looduskaitsetööde tegemiseks kulunud märksa suurem summa kui artiklis mainitud 1500 eurot. Keskmiselt kulub RMK-l igal aastal Pirital looduskaitsetööde tegemiseks ligi 15 000 eurot.

Täpselt samavõrra nagu Tõnis Liinatile valmistab ka RMK-le tõsist peavalu metsa alla toodav prügi, nii ka Pirital. Igal aastal veab RMK riigimetsa tassitud prügi jäätmejaamadesse. Süüdistamine – teie maa, teie peaksite koristama – probleemi lahendada ei aita ja metsa viidavaid prügikoguseid ei vähenda.

Tehtud on kõik, mis kaitsekorralduskavas ette nähtud
Tõnis Liinat räägib artiklis ka Pirita jõe kallaste puhastamisest roostikust. Jutt käib Pirita tee silla ümbrusest, mis ei kuulu RMK-le. Aga, kui ka kuuluks, ei saa ära unustada asjaolu, et tegemist on maastikukaitsealaga, kus töid tehakse vastavalt kaitsekorralduskavale. Roo niitmist 16.06.2020 kinnitatud kaitsekorralduskava aga ette ei näe.

Hoiame Pirita jõel sellegipoolest silma peal. Kuna tegemist on loodusliku lõhejõega, eemaldame sealt vette langenud puid juhul, kui see on tõesti hädavajalik.

Liinat viitab oma artiklis Pirita maastikukaitseala arengukavale, mille kohaselt olevat RMK seal mitmed tegevused täitmata jätnud. Ilmselt on linnaosavanem pidanud silmas Pirita jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava, mille keskkonnaamet eelmise aasta juunikuus kinnitas. Peamiste tegevustena on seal RMK puhul ette nähtud poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine ning vaadete avatuna hoidmine. Sellega on RMK ka pidevalt tegelenud. Prügi likvideerib ja jõge hooldab RMK jooksvalt.

Kõik tööd, mis on kaitsekorralduskavaga Pirital loodusväärtuste seisundi tagamiseks RMK ülesandeks pandud, on RMK ka ära teinud.

Sihtide ja kuivenduskraavide võsapuhastustöid, mille tegemata jätmist Liinat samuti RMK-le ette heidab, ei näinud ette eelmine ega ka praegune kaitsekorralduskava. Siinkohal tuleb taaskord toonitada, et kaitsealal tohib tegutseda üksnes vastavalt kaitsekorralduskavale.

RMK on huvitatud koostööst linna ja kogukonnaga
RMK hallatavaid külastusobjekte Pirital ei ole. RMK on Pirita maastikukaitseala valitsejaga ehk keskkonnaametiga arutanud, millised võiksid olla ala edasised külastuskorralduse võimalused. Praegu ei ole veel otsusteni jõutud – kaitsealale matkarada rajades peab RMK arvestama ala kaitsekorraga ja lähtuma kaitsekorralduskavast.

RMK on kindlasti huvitatud koostööst linnaga ja kohaliku kogukonnaga, et leida parimad lahendused prügistamisele ja teistele kaitseala väärtusi kahjustavatele tegevustele. Miks mitte teha koos näiteks Pirita jõe äärte prügist puhastamise talgud juba 2022. aastal.

Seda, millised on võimalused erinevate soovide elluviimiseks Pirita maastikukaitsealal, tuleb kõigil osapooltel omavahel rahulikult arutada.