Tekst: Jürgen Kusmin RMK Lääne-Harjumaa metsaülem, pärandkultuuri andmebaasi haldur
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Pärandkultuuri temaatika on neil aastail RMK-s pidevalt tähelepanu all olnud, sh juba aastaid omaette rubriigina Metsamehes. Seepärast ei tahaks järgnevalt üle korrata selle teema sisu, vaid rääkida hoopis vormist – mil moel pärandkultuur meie igapäevast tegevust mõjutab.

Esmalt siiski andmestikust. Inventuuri lihtsustatud vorm võimaldas aastatel 2005–2012 RMK eestvedamisel ja Euroopa Liidu struktuurifondide toel toimunud üle-eestilisele kaardistamistööle koolitada ligi 200 peamiselt kohalikku inimest ning jõuda tänaseks kirjeldatud objektide koguarvuga juba üle 40 000 – see on kolm korda enam kui kaitsealuseid kinnismälestisi.


Avalike vahenditega kogutud teave peab olema ka avalikult kättesaadav. Ka tasuta kättesaadavate ruumiandmete suhtes on Eesti tänu Maa-ameti geoportaalile maailmas esirinnas. Kiiresti arenenud nutiseadmed on loonud võimaluse need elektroonilised andmed tubasest keskkonnast maastikule kaasa võtta – viia tagasi sinna, kust need pärinevad. Nii on võimalik ka pärandkultuuri kaardirakenduse abil lasta nutiseadmel end huvipakkuva objekti juurde kohale juhatada.

Pärandkultuuri andmed on osa Eesti Looduse Infosüsteemist ja seeläbi kasutuses ka ametkondlikul tasandil, eeskätt planeeringute koostamisel. Kuna ligi pooled objektidest on metsamaastikus, siis on loodud ka lahendus, et raiet lubava metsateatise registreerimisel saab maaomanik ka informatiivse teate raiealaga kattuvast pärandkultuuri objektist. Nii jõuab teave vahetult nende inimesteni, kes töid maastikul ellu viivad.

Pärandkultuuri andmete vahetus on kahesuunaline: siit on leidnud lähteandmeid uurijad, kes on keskendunud mingile piirkonnale või kindlat tüüpi objektidele, näiteks metsavennapunkrid, tellisetööstused või tuuleveskid. Heameel on, et mingil muul eesmärgil kogutud andmeid ollakse valmis jagama ka pärandkultuuri andmebaasis kajastamiseks. Näiteks Muinsuskaitseamet edastab looduslike pühapaikade inventeerimisel need kirjeldatud objektid, mida kultuurimälestiseks ei tunnistata.

Pärandkultuuriga arvestamine RMK tegevuses
Pärandkultuuri kaardikiht on taustainfona RMK-s kasutatav kõigil peamistel töölaudadel. Alustades olulisimast ehk metsamajandusest – siin oleme praakerite ja metsakasvatajatega läbi teinud koolitused, et objektide looduses märkamine ja nendega töö käigus arvestamine libedamalt läheks. Seda hõlbustab ka koostöös Erametsakeskusega kokku pandud juhendmaterjal: jäta talukoha õuepuud säilikpuudena alles ja õueala metsastamata, planeeri kokkuveotee piki, mitte risti kiviaeda, lõika lubjaahju või vana keldri pealt seda ohustavad puud jms. Riigimetsatööde kogumahte arvestades on puutumus pärandkultuuriga väike. Raiealale sattus pärandkultuuri objekte möödunud aastal 111 juhul. Võimaluse korral pärandkultuuri objektidega arvestamine on oluline ka metsaparandusobjektide planeerimisel ja seda kajastatakse seal keskkonnamõju analüüsi käigus.


Ka praktiliste looduskaitsetööde planeerimisel on pärandkultuuri andmestik looduskaitseosakonnale abiks ning poollooduslike koosluste hooldamisel on pärandkultuuri objektide (näiteks kiviaiad) kui väärtuslike maastikuelementide säilitamine oluline.

Metsaosakonnas on maakasutuslike eesmärkide seadmisel kasutusel ka muinsuskaitse- ja pärandkultuuri objektide säilitamine. Seda eesmärki on metsaülemad hetkel kasutanud 549 eraldise puhul kogupindalaga 332 hektarit (siin sisalduvad ka riikliku kaitse all olevate kultuurimälestistega seotud eraldised). Suurem osa riigimetsamaal olevatest pärandkultuuri objektidest on lisandunud viimaste aastate jooksul maareformiga riigi omandisse jäetud maaüksustega, mis on olnud endised talumaad.

Metsakorraldajad on pärandkultuuri objektidest otse teada andnud, aga nad on lisanud vihjeid ka takseerandmebaasi, mis on olnud lähteandmeteks 881 objekti kirjeldamisel.

Kuigi külastusobjektide teenindustsoonide piiresse jääb vaid 65 objekti, on pärandkultuur riigimetsas puhkajatele mitmekesiselt tutvustatud. Metsanduslikule pärandkultuurile on keskendunud Oandu külastuskeskus ja sealt leiab ka esimese ainult pärandkultuuri teemalise RMK matkaraja. Suuremal või vähemal määral tutvustavad inimtegevuse märke maastikus kõik RMK külastuskeskused ja matkarajad. Väljapoole riigimetsamaad ulatub RMK kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks „Eesti mets räägib Eesti lugu“, mille raames tähistati RMK pika matkatee ääres sada kultuuriloolist paika. Ka värskelt valminud Alutaguse rahvuspargi ekspositsioonis on inimtegevuse ja ajaloo tutvustamisel suur osa.

Riigimetsamaale jääb hetkel osaliselt või tervikuna 7849 pärandkultuuri objekti. Nende käekäik on meist igaühe mõjutada. Selleks, et ükski riigimetsas olev objekt tähelepanuta ei jääks, tasub see andmebaasi kanda. Ühendust selleks võiks võtta siinkirjutajaga.