RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
14. jaanuar, 2019

Valus katsumus – Aegviidu metsapõleng

Tänavusuvine Aegviidu lähedal puhkenud põleng haaras ligi 180 hektarit metsamaad, mille kustutamiseks kulus lausa 11 päeva. Nüüdseks on põlenud puud maha raiutud ning kevadel pannakse sinna kasvama uus metsapõlv.

Tekst: Kristiina Viiron 
Fotod: Kristiina Viiron, Arno Mikkor 
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Tuli ei halasta.

Varem on riigimets põlenud suurematelgi pindadel, palju kordi näiteks Vihterpalus, kus kümme aastat tagasi sai tulest haaratud 800 hektarit, ning Agusalus, kus lõõmas üle tuhande hektari, kuid Aegviidu põleng on suurim majandusmetsa haaranud tulekahju.

Praaker Aivar Lagenõmm tunnistab, et põlenud metsa raietööde korraldamist ei ole tal enne ette tulnudki. Selle tarvis tuli langetustraktori juhte eraldi koolitada, sest tavalise lõikusmaatriksi järgi ei saa puid, millest tuli on üle käinud, lõigata. Üldse jääb lõikamata paberipuit, sest tselluloosi tulest puututud puidust toota ei saa. Alles jäävad latt, palk ja küte ning enamikus palgiks ja kütteks lageraiega lõigatigi. Sealjuures eristati palki lõigates söestunud koorega ja tahmunud koorega puitu.

Enne raietööde algust tuli ära oodata vihmasadu, mis tahma kinni lööks. Kõigepealt aga läksid metsa taksaatorid, et panna kirja kahjustuse ulatus ning ka see, millist sortimenti põlenud metsast lõigata annab.

Igas vanuses

Tuleroaks langes igas vanuses metsa. Nii metsakultuure, noorendikke, keskealisi, valmivaid ja küpseid metsi kui ka lagedaid alasid, kus hiljuti oli just lageraie tehtud.

23 hektaril põlesid vaid raiejäätmed,“ märgib Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. „Need alad pidid kultuuri alla minema ja nüüd lähevadki.“

Hulga jäi tulle ka niisuguses vanuses metsakultuure, mida pidi just metsaks ringi arvestatama. „Nüüd pole neist midagi enam näha, on juurikani ära põlenud,“ täheldab Kirde regiooni metsakasvataja Tiit Ruus.

See, et tuli nii laiali läks, teeb meeste meele mõruks, sest esimesel põlengupäeval jättis päästeamet kustutustööd ööseks pooleli.

Ühtlasi levis tuli järgmistel päevadel latvasid mööda, mis päästeameti hinnangul neljakordistas põlenguala kõigest paari tunniga. „Ladvatuli on harv nähtus, aga siin oli,“ nendib Paal.

Piirkonna raieplaanid lööb säärane ulatuslik tulekahju nagu tormgi mitmeks aastaks sassi, sest suur osa põlenud metsast poleks niipeagi raiesse läinud, rääkimata sellest, et saaks korraga raiuda ligi 150hektarilist lanki. Nüüd saab sealkandis tulevikus aga kasvama ligi poolteistsada hektarit ühevanust metsa.

Puid hakkab RMK istutama kevadel. Ala uuendatakse suuremalt jaolt männiga, kuid kolmandik ka kuusega. Kask tuleb looduslikultki – seda, kui suur on looduse jõud, sai näha juba mõni nädal pärast seda, kui tulele oli piir pandud. Süsimustaks põlenud kasekändude ja tüvede kõrvalt sirgusid pinnasest rohelised kasevõrsed.

Ruus märgib, et kevadine istutus nii suurel alal saab olema tõsine väljakutse. Esiteks tuleb ju istutada ka sellele 400 hektarile, mis ilma põlengutagi on plaanis uuendada. Teiseks tuleb leida hulk istutajaid, kes sel suurel alal töötama hakkaks. Otse RMK istutajaid enam palgata ei saa, vaid need tuleb leida riigihankega. Varem pole see nii olnud, seetõttu ei teagi Ruus praegu arvata, kuidas kõik sujuda võiks.
Aegviidu põlenguala. Edaspidi saab siin kasvama ligi 150 hektarit ühevanust metsa.

Müügiga muret polnud


Muret, et põlengualalt raiutud puitu kuskile müüa ei saa, RMK tundma ei pidanud, sest kohalikud saeveskid huvitusid materjalist juba enne, kui RMK oskas vastata, millist sortimenti sealt üldse tulemas on.

„Samal ajal otsisime muidugi vastust, et kas söestunud koorega puit sobiks ka muuks kui vaid madalakvaliteediliseks palgiks,“ meenutab puiduturustusosakonna juht Ulvar Kaubi. Õnneks sobis ja saeveskid said sellest toota suhteliselt hea kvaliteediga saematerjali.

Kuigi söestunud koore all on puit tulest enamjaolt puutumata, jääb sellise hind tavapärasest 20% madalamaks. Kaubi sõnul on sel mitu põhjust. Näiteks see, et saeveskid peavad põlenguala palkide saagimiseks võtma eraldi aja ning pärast seadmed tahmast puhastama. Ühtlasi ei saa söestunud koorega nottidest lõigata küljelaudasid ja poomkantset materjali. Saagimisel tekkivaid kõrvaltooteid – tselluloosihaket ja saepuru ei saa edasi müüa, vaid tuleb tööstusel endal kütteks ära kasutada. Samuti jääb oht, et lauad võivad kuivatades kõmmelduda.

RMK müüs palki kolmele saeveskile, suurema osa ASile Aegviidu Puit, mis paikneb sealsamas lähedal ning kus saetakse ka peenikest palki, mida tuli noorest metsast ohtralt.

Tahmunud ja tahmumata puit sorteeriti eraldi.

Kaks metsatükki kaitse alla

Aegviidu põlengualale ja selle piirile moodustas RMK kaks vääriselupaika (VEP), üks suurusega 7,7 ja teine 8,5 hektarit.

Esimesel neist kasvavad RMK looduskaitsespetsialisti Leevi Krummi sõnul üle 130 aasta vanused männi-kuuse-kase segametsad. „Alusmetsas leidub näiteks pihlakat, toomingat, paakspuud, tamme ning järelkasvu rindes kuuske ja kaske. Metsad on oma struktuurilt mitmekesised – seal esineb suuremaid ja väiksemaid häile, puud on esimeses rindes erivanuselised ning puistus on paiguti metsatulekahju värskeid jälgi,“ selgitab Krumm, miks ala vääriselupaigaks määrati.

Peale selle on alal palju väga hea kvaliteediga surnud puitu, seda nii lamapuidu, tüügaste kui ka seisvate surnud puudena, kusjuures surnud puit on väga erinevas lagunemisastmes. Näha on palju puiduseeni ning äratuntavalt on esindatud üksikud väga vanad eelmise metsapõlvkonna puud: kased, kuused ja männid.

„Samuti leidub seal vääriselupaikade tunnusliike, nagu kännukatik, volt-tardnahkis, roostetorik ja lõhetümak. Ja männitaelik, mis ei ole küll ametlik VEPi tunnusliik, ent teda peetakse üheks vanametsa tunnusliigiks.

Teisel, 8,5hektarilisel VEPil kasvavad 124 ja 157 aasta vanused männikud, vähesel määral leidub esimeses rindes ka kuuske.

Krumm märgib, et alusmets suuremalt jaolt küll hävis tules, kuid seal, kuhu tuli ei jõudnud, leidub näiteks pihlakat, paakspuud, toomingat. Järelkasvus domineerivad kuusk ja kask.

„Puistute esimene rinne on vanuseliselt ebaühtlane, lamapuitu leidub väga mitmesugustes lagunemisastmetes – nii värsket, surnud puitu kui ka juba väga pehkinud ning pehmet puitu,“ iseloomustab Krumm. Kuna suurem osa sellest VEPst on saanud tulekahjustusi, suureneb surnud puidu kogus ajaga kindlasti.

Ka sellel VEP-l kasvab tulest puutumata osal vääriselupaikade tunnusliik kännukatik ning männitaelik.

Krumm kinnitab, et tulekahju lisas mõlemale alale tublisti väärtust, sest loob elupaigad liikidele, kes on kohastunud just põlenud (surnud) puidule ja keskkonnale. „Näiteks on lootust tulevikus seal kohata männi-soomussamblikku või süsijooksikut,“ märgib ta.

Ligi kaks nädalat pärast põlengut pistsid kasevõsud juba ninad välja. Foto on tehtud 4. juulil.

Põlenud ala arvudes

Põlenud alalt raiuti 17 404 tihumeetrit puitu. Sealhulgas 8618 tm männipalki ja 1126 tm kuusepalki.

Männiküttepuitu tuli alalt 5624 tm, kuusekütet 170 tm, muud liiki kütet 842 tm ning energiapuitu 705 tm.

Männilatti saadi alalt 858 tm, kuuselatti 167 tm.

Allikas: Kirde regiooni juht Avo Siilak

Aegviidu metsapõleng

  • Kuigi avalikkus tunneb seda tulekahju Vikipalu metsapõlenguna, puhkes põleng siiski Aegviidu lähedal. 
  • Põleng sai alguse 10. juunil ja kestis 11 päeva.
  • Päästetöödel osales 37 komandot – 20 riiklikku ja 17 vabatahtlikku – 347 päästjaga (262 riiklikku ja 85 vabatahtlikku päästjat). Peale selle aitasid kustutada veel 56 kaitseliitlast, 66 inimest reservpäästerühmast ja 296 vabatahtlikku. 
  • Kustutamisel kasutati 88 tehnikaühikut: 19 põhiautot, 2 vabatahtlike põhiautot. Samuti käis päästetöödel kohapeal 5 riiklikku ja 6 vabatahtlike paakautot. Kaasatud oli ka 5 ATVd, 1 riiklik ja 10 vabatahtlike tulekustutusautot. Lisaks mitmesuguseid erisõidukeid/ konteinerveokeid, teisi päästesõidukeid ja -konteinereid ning haagiseid. 
  • Aegviidu tulekahju kustutamise hinnanguline maksumus on 260 000 eurot. Sellest personalikulud on 42 768 eurot, päästeameti kütus 21 097 eurot, politsei- ja piirivalveameti kütus 9146 eurot, pääsekomandode remondikulud 11 490 eurot, vabatahtlike päästeseltside või -komandode tehnika/varustuse remont 12 764 eurot. Pääsekomandode inventar läks maksma 37 083 eurot ning söök ja jook 21 091 eurot. Vabatahtlike päästeseltside või -komandode kulud olid 91 228 eurot. 

Allikas: Päästeamet

Lisa kommentaar

Email again: