Aasta loom, nagu kõik teisedki sama tiitliga pärjatud, peavadki olema alalises aasta kestvas rambivalguses nii sõnas kui pildis ja kindlasti oleme seeläbi juba jõuludeks palju targemad terioloogias, ornitoloogias, mükoloogias, botaanikas, pedoloogias-edafoloogias, ehk veel dendroloogias ja muudeski valdkondades.

                                                                                                                        Foto: Jaan Künnap

Kobras pole Eestimaal alati elanud, viimane loom kütiti 19. sajandi keskpaigas ja peale sada aastat kestnud vaheaega taasasustati need Euroopa suurimad närilised 20. sajandi kespaigas Valgevenest pärinevate loomadega ning samaaegselt hakkas piibreid saabuma ka ümbritsevatelt aladelt.

Kopra-aasta alustuseks võiks vaadata üle tööka looma “tehnilised andmed”:

• Sukeldumise aeg: 5-6 minutit, maksimaalselt 15 minutit.
  
• Väljaheited: 2-3 cm läbimõõduga kollakad pabulad.
• Tüve pikkus: 75-80 cm.
  
• Keha kaal: Raskeim püütud isend Eestis kaalus 33.5 kg.
  
• Saba pikkus: 27-30 cm.
  
• Eluiga: Tavaliselt 7-8 aastat, kuni 25 aastat.
  
• Innaaeg: Veebruari lõpp-märtsi algus.
  
• Pojad: 1-4, sünnivad mai lõpus juuni alguses, sündides nägijad ja karvased ning                          ujuma õpivad esimestel elutundidel.    
  
• Nisad: 4.

Iseärasused:

• Kopra suu sulgub lõikehammaste taga nii, et loom saab ilma, et vesi suhu voolaks, vee all närida.
  
• Piibri tagakäpa neljanda varba küüs on lõhestunud kaheks, mis on vajalik karvkatte eest hoolitsemiseks ja parasiitide eemaldamiseks.
  
• Koprapere langetab talve jooksul kuni 300 väikest puud.
  
• 25 cm läbimõõduga puu langeb vähem kui nelja tunniga, ( Saaremaa koprakaameras langes 6 sm läbimõõduga katseks oja kaldasse torgatud paju 10 minutiga).
  

Aasta looma tegemisi kuhilpesa juures või kopratammil saame loodetavasti reaalajas veebikaamera vahendusel jälgima hakata, kui käes on kobraste innaaeg.