30. märts, 2016
Varakevade kuulutajad
Ehkki varjulistes paikades leidub veel rasket lund ja metsateed võivad olla siin-seal talviselt jäised, on varakevades juba küllaga kevadekuulutajaid. Järjest lisandub uusi ärkajaid-tärkajaid, tolmlejaid, “laulumehi” ja rändajaid. Areneva kevade kulgu on põnev ja meeli ergutav jälgida.
Kõige esimesed kevade hääled kostusid juba veebruari lõpus, kui Saaremaa mägrakaamerast sai kuulda sookurgede gluugutamist. Äsjaste ärkajate seas on sipelgad kuklased, liblikad, surusääsed jt.
Päike on keskpäevaks õhu niipalju üles soojendanud, et päevaliblikad saavad lennata, kollaste tiibadega lapsuliblikaid lendleb paiguti hulgaliselt ja üksikud päevapaabusilmad ning koerliblikad on samuti oma kirjud tiivad lennuks lahti löönud. Üks kimalanegi lendas põrisedes mööda. Rohekat tooni kiilassilmad ja kärbsed on pragudest välja pugenud.
Ronkade mängulend on enamasti tehtud siis, kui sadas veel lund, kuskil männiladvas on pesa kohendatud ja munadki sees. Manilaiu kosklakongides on saarerahva rõõmuks esimesed värsked munad ja saabunud ristpardid rannalõukas. Siin läänepoolses Põhja-Eestis lõi metsalindudest täna laulu lahti punarind, üksikud saabunud metsvindid teevad hääleharjutusi. Metskurvits tõusis teeservast ja lendas autotulede vihus.
Suurematele põldudele tasub pilku heita, eriti sellistele, kus läigivad veeloigud. Need paigad sobivad hästi praegu rändavate suur-laukhanede, raba- ja hallhanede rändeparvede kogunemiskohaks. Siia hanede sekka laskuvad ka teel olevad laululuiged ja veel harva esinevad valgepõsk-laglede salgad. Rändel olevaid ja koju jõudnud kiivitajaid näeb juba sageli lõokestega ühel põllul.
Värsked karujäljed on poris ja lumes, vanematel hirvedel juba uued karvased kasvavad sarvemüksud ja aasata loom mäger veeretab urgu juba veebruari algusest uut pesamaterjali, ehk mõnel kutsikadki pesas.
Õitsva sarapuu urvad on pikaks veninud ja tolmavad ning pisikesed punga otsas punased õied on lahti. Pakri panga nõlval õitsesid esimesed paiselehed ja võsa servas üksik lepiklill. Sinililled on pungades ja mõned õitsevad, sinetavat metsaalust näeme varsti.
Päike on keskpäevaks õhu niipalju üles soojendanud, et päevaliblikad saavad lennata, kollaste tiibadega lapsuliblikaid lendleb paiguti hulgaliselt ja üksikud päevapaabusilmad ning koerliblikad on samuti oma kirjud tiivad lennuks lahti löönud. Üks kimalanegi lendas põrisedes mööda. Rohekat tooni kiilassilmad ja kärbsed on pragudest välja pugenud.
Ronkade mängulend on enamasti tehtud siis, kui sadas veel lund, kuskil männiladvas on pesa kohendatud ja munadki sees. Manilaiu kosklakongides on saarerahva rõõmuks esimesed värsked munad ja saabunud ristpardid rannalõukas. Siin läänepoolses Põhja-Eestis lõi metsalindudest täna laulu lahti punarind, üksikud saabunud metsvindid teevad hääleharjutusi. Metskurvits tõusis teeservast ja lendas autotulede vihus.
Suurematele põldudele tasub pilku heita, eriti sellistele, kus läigivad veeloigud. Need paigad sobivad hästi praegu rändavate suur-laukhanede, raba- ja hallhanede rändeparvede kogunemiskohaks. Siia hanede sekka laskuvad ka teel olevad laululuiged ja veel harva esinevad valgepõsk-laglede salgad. Rändel olevaid ja koju jõudnud kiivitajaid näeb juba sageli lõokestega ühel põllul.
Värsked karujäljed on poris ja lumes, vanematel hirvedel juba uued karvased kasvavad sarvemüksud ja aasata loom mäger veeretab urgu juba veebruari algusest uut pesamaterjali, ehk mõnel kutsikadki pesas.
Õitsva sarapuu urvad on pikaks veninud ja tolmavad ning pisikesed punga otsas punased õied on lahti. Pakri panga nõlval õitsesid esimesed paiselehed ja võsa servas üksik lepiklill. Sinililled on pungades ja mõned õitsevad, sinetavat metsaalust näeme varsti.
Loe uuemat: Loopealsete taastamistööd Muhus
Loe vanemat:
Pangad ja
kevadised veed
Kommentaarid
Lisa kommentaar