06. juuni, 2014
Huvitavat vana lugemist metsade looduslikkuse taastamise kohta
Soomlased on 2012. aastal andnud välja metsade looduslikkuse taastamise trükise, mille lühendatud versioon on ka inglise keelde tõlgitud
Soomlased koostasid 2012 põhjaliku juhendi metsade looduslikkuse taastamise kohta ja see võtab kokku nende 20 aasta kogemuse selles valdkonnas. Raamatu olulisimad osad on õnneks tõlgitud ka inglise keelde ja veebis pdf-na saadaval.
Raamat on väga praktiline ja peaks huvi pakkuma kõigile, kelle tööülesannete hulgas on tegevus, mis seostub metsaökosüsteemide arengu suunamisega. Näiteks oli endale huvitav teada saada, et soomlaste hinnangul ei ole soovitatav lamapuidu tekitamiseks puid lihtsalt mootorsae abil langetada. Vaatlused on nimelt tõestanud, et eriti kuusikute puhul kujuneb selle tagajärjel kõdupuidul esmane seentekooslus, kus domineerib kuusekõbjuk (Trichaptum abietinum) ja see takistab haruldasematel pioneerliikidel levikut taastamisalale. Kuna väidetavalt on hilisemad seenekooslused seotud pioneerliikidega, siis põhjustab, see pikemas perspektiivis madalama liigirikkuse. Vat sedapsi!
Kuivõrd sellel viimasel väitel tõepõhi all on, seda oskavad kriitiliselt hinnata juba torikuliste eksperdid. Huvitav tähelepanek soomlaste poolt igal juhul ja näitab ka detailse tulemuslikkuse seire kriitilisust looduskaitselise manipulatsioonide läbi viimisel. Eesti sisuliselt viimane ju puudub, vähemalt süsteemsel kujul!
Olgu veel öeldud, et soomlaste esimene taastamistöö toimus 1989. aastal Patvinsuo rahvuspargis, kus teostati esimene kontrollitud metsapõleng. Väidetavalt on koht täna haruldaste torikseente esinemise poolest tõeline "hotspot".
Head lugemist kõigile!
ecological-restoration.pdf
Raamat on väga praktiline ja peaks huvi pakkuma kõigile, kelle tööülesannete hulgas on tegevus, mis seostub metsaökosüsteemide arengu suunamisega. Näiteks oli endale huvitav teada saada, et soomlaste hinnangul ei ole soovitatav lamapuidu tekitamiseks puid lihtsalt mootorsae abil langetada. Vaatlused on nimelt tõestanud, et eriti kuusikute puhul kujuneb selle tagajärjel kõdupuidul esmane seentekooslus, kus domineerib kuusekõbjuk (Trichaptum abietinum) ja see takistab haruldasematel pioneerliikidel levikut taastamisalale. Kuna väidetavalt on hilisemad seenekooslused seotud pioneerliikidega, siis põhjustab, see pikemas perspektiivis madalama liigirikkuse. Vat sedapsi!
Kuivõrd sellel viimasel väitel tõepõhi all on, seda oskavad kriitiliselt hinnata juba torikuliste eksperdid. Huvitav tähelepanek soomlaste poolt igal juhul ja näitab ka detailse tulemuslikkuse seire kriitilisust looduskaitselise manipulatsioonide läbi viimisel. Eesti sisuliselt viimane ju puudub, vähemalt süsteemsel kujul!
Olgu veel öeldud, et soomlaste esimene taastamistöö toimus 1989. aastal Patvinsuo rahvuspargis, kus teostati esimene kontrollitud metsapõleng. Väidetavalt on koht täna haruldaste torikseente esinemise poolest tõeline "hotspot".
Head lugemist kõigile!
ecological-restoration.pdf
Loe uuemat: Harilaid hakkab võtma ajaloolist ilmet
Loe vanemat: Soode taastamise programm sai avalöögi
Lisa kommentaar