Nõuandeid rooside kasvatamiseks

  • Vajalik on päikesepaisteline ja tugevate tuulte eest kaitstud kasvukoht, kus oleks mugav roose hooldada ning puhkehetkel endal ja teistel meeldiv neid imetleda. Mulla ettevalmistamine: komposti või kõdusõnniku lisamine ning läbikaevamine vähemalt 30-40 cm sügavuseni.
  • Sobiv istutusaeg algab noortele konteineristikutele  peale kevadisi öökülmasid. Paljasjuurseid ja vanemaid istikuid saab istutada juba varakevadel (aprilli lõpp mai algus)enne pungade puhkemist või sügisel septembris.
  • Nõuistikuid võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul.

  • Põõsaste keskmised vahekaugused:

    floribund- ja pinnakatteroosidel          50-60 cm
    teehübriid- -ja põõsasroosidel             60-80 cm
    miniroosidel                                         20-30 cm
    väänroosidel    80-100 cm
    pargiroosidel       100-150 cm
  • Istutamisel jälgida, et pookekoht jääks vähemalt 5 cm mullapinnast sügavamale.
  • Metsikute (kibuvitsa) juurevõsude ilmumisel need ära rebida või lõigata võimalikult sügavalt.
  • Rooside lõikamine kevadel: eemaldada kõik talvel hukkunud, nõrgad ja võra tihendavad võrsed. Allesjäänud kahjustatud võrsed lõigata tagasi terve puiduni 0,5-1 cm ülevaltpoolt punga. Kui võimalik, siis soovitav  tagasilõikus:
    teehübriidroosidel    6-8 punga pealt
    floribundroosidel           4-6 punga pealt
    polüant-ja miniroosidel  2-3 punga pealt

    Vään- ja pargiroosidel lõigatakse ära ainult vanad 4-5 aastased ja kahjustatud oksad. Sama-aastavõrsetel õitsevatel väänroosidel võib vajadusel teha nõrga tagasilõikuse.

    Tugevakasvulisi  roosisorte lõigatakse vähem tagasi kui nõrgakasvulisi.

    Halva talvitumise tagajärjel võib vajalikuks osutuda väga tugev tagasilõikus peaaegu pookekohani, kuid see ei tähenda veel taime hukkumist, kuna juurekaela uinuvatest pungadest arenevad uued võrsed. Varuge kannatust!

  • Kasvuaegsed hooldustööd: 

    - mulla kobestamine kuni 10 cm sügavuselt kui peenar pole multsitud, rohimine;

    - kastmine pikemal kuivaperioodil 1-2 korda nädalas, et muld vähemalt 30 cm sügavuselt läbi niiskuks (kuni 10 l vett põõsale);

    - väetada üks kord kuus, ka peale esimest õitsemist. Võib kasutada roosidele sobivaid täisväetisi (n. Kemira täisväetised 50-80g/m) või orgaanilisi väetisi. Suve teisest poolest suure lämmastiku sisaldusega väetisi mitte anda. Augustis ja septembris sobib kasutada fosfori ja kaaliumi rikast  sügisväetist;

    - äraõitsenud õite lõikamine teehübriidroosidel koos õie ülemise 1-2 lehega s.t. esimese viietise leheni. Polüant- ja floribundroosidel lõigatakse äraõitsenud õisikud ülemise tugeva pungani. See töö on  vajalik mitte ainult ilu pärast, vaid ka uute võrsete arenguks.

  • Rooside hea kasv sõltub paljuski talvitumisest. Sortide talvekindlus võib olla erinev. Kõige talvekindlamad on pargiroosid. Enamik peenraroose ja ka vään- ning põõsasroose vajavad keskmist talvekatet. Rohkem hoolt nõuavad teehübriidroosid.

    Paremaks talvitumiseks tuleb lõpetada suve keskpaigast lämmastikväetiste andmine, augusti keskpaigast mulla kobestamine ja okste lõikamine. Septembris, enne öökülmi, põõsad puhastada alumistest lehtedest ja mullata ~20 cm kõrguselt. Väänroosidel on soovitav noori võrseid kergelt kärpida, et need paremini puituksid. Püsivate jahedate ilmade tulekul teha vastavalt vajadusele sügisene eellõikus umbes ~30cm kõrguseni. Väänroosid painutada maha kui võimalik või katta ülevalt.

    Talvekate peab roose kaitsma nii külmumise kui haiguste eest. Kattematerjalina võib kasutada tradisiooniliselt kerget mulda, kuuseoksi  või ka talvekattekangast, oluline on, et kattematerjali all oleks kuiv, jahe ja õhurikas.    

                                                                                                                                                             

    PEENRAROOSIDE LÕIKAMINE

Rooside hooldamisel on oluline põõsaste lõikamine. Lõikamine  pikendab taimede eluiga ja hoiab nende elujõudu ja välimust; kujundab põõsale õige vormi ning aitab saavutada põõsal suuremate õite ja õisikutega rikkalikumat õitsemist.

    Kevadine lõikus:

  • eemaldada kõik surnud ja haigestunud võrsed
  • nõrgad võrsed tagasi lõigata
  • tihedad, ristuvad võrsed välja lõigata

Roosipõõsas võiks jääda 3-5 võrsega ja 15-30 cm kõrge (3-8 punga).

    Suvine lõikus:

  • tagasi lõigata äraõitsenud õied ja õisikud koos 1-3 lehega (v.a.dekoratiivseid punaseid vilju (tõrsikuid) moodustavad sordid).

Roosipõõsal arenevad uued tugevad võrsed, mis tagavad ilusa korduva õitsemise.

    Sügisene (septembris) lõikus:

  • kärpida vesised ehk vähepuitunud võrsed, et kiirendada võrse puitumist.

    Lõikus enne talvist katmist:  

  • eemaldada noored vesised võsud
  • võrseid tagasi lõigata niivõrd, kui see on vajalik talvekatte panekul