Kes pesakastis elab?
Kodude juurde on linde pesitsema meelitatud juba mäletamata aegadest. Arvatavasti vanasti polnud nii tähtis, millist laulu lind laulis, hoopis olulisemaks peeti nende munadest saadavat toidulisa.Linnuliigid, kes tulevad pesitsema pesakasti, teevad looduses oma pesa peamiselt puuõõnsustesse, -uuretesse ja -pragudesse. Luksuslik kodu on paljudele värvulistele rähnide rajatud vanad pesaõõnsused. Selliseid linnuliike on meil ligi kolmkümmend.
Kõigile tuntud kuldnoka ja rasvatihase kõrval on koduaias sagedasemad pesakastide asustajad varblased, must-kärbsenäpid, sinitihased, piiritajad, lepalinnud jt.
Harjumuspäraselt pannakse lindudele pesakaste ikka kevadel enne esimeste kevadekuulutajate saabumist – ja õigesti tehakse. Kevadisel pesitsusajal tõesti leiavad need kõige rohkem sihipärast kasutust, kuid pesakaste võidakse ka kasutada teistel aastaaegadel ja muuks tarbeks. Näiteks värbkakk noppis aialindudele pandud söögialuselt kokku tihased ja ladus toiduvarusid kogudes nendega kuldnoka pesakasti pilgeni täis, mõned linnud aga tulevad talvisel ajal pesakasti ööbima. Oravad, nahkhiired, hiired, herilased jt kasutavad samuti pesakaste pesitsemiseks ja pelgupaigaks.
Teeme siis ise tehtud-pandud
pesakastiga kõigi nende elu kergemaks – välja arvatud herilastel.
RMK Tallinna kontori aatriumis on 21. maini avatud näitus „13 tihast“, kus väljas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri tudengite esimese kursuse üliõpilaste koolitööd ehk moodsad linnumajad ning Tiit Hundi pildid lindudest, kes pesades elavad.
Lisa kommentaar