Kalakasvatuse spetsialist: võimalused on olemas, teeme ära! 26.08

Millised on kalakasvataja tööülesanded?

Veetemperatuuri ja hapnikusisalduse mõõtmine, basseinide puhastamine, kalade söötmine. Praegu näiteks korjame haudemajas surnud marjaterad haudekastidest välja, et need ei läheks hallitama ega rikuks kogu ülejäänud marja.

Millega sinu töötsükkel algab ja lõpeb?

Algab sugukaladelt marja ja niisa lüpsmisega ja lõpeb kalade asustamisega. Marja võtmine algab enamasti oktoobri lõpupoole ja kestab seni, kuni vajalik kogus käes. On olnud olukordi, kus me lüpsame viimase marja jaanuarikuus. Reeglina kestab see töö umbes kuu aega. Siis läheb mari haudemajja, kus ta 3–4 kuud inkubeerub. Vastsed kooruvad tavaliselt veebruaris. Need toituvad esialgu rebukoti toitainevarust, kuid mõne aja pärast peab nad haudemajas sööma õpetama. Ühegrammised maimud viime haudemajast esimese aasta kasvatusmajja. Kalu asustatakse jõgedesse vastavalt teadlaste soovitustele kas samasuvistena, üheaastastena või kaheaastastena.

Millistesse jõgedesse?

Põhja-Eesti endistesse lõhejõgedesse, ida poolt alates Pühajõest Pirita jõeni välja. Ja muidugi Pärnu jõgi.

Mis sulle töö juures kõige rohkem meeldib?

Töö on kindel, reeglina kaheksast viieni, kollektiiv hea ja rõõmsameelne. Iga töötsükkel kestab maksimaalselt kuu: kuu aega on marjalüps, kuu aega lõikad rasvauimesid, kuu aega märgistad, kuu aega kevadel ja sügisel asustad, kuu aega suvel niidad muru ja kuu aega puhkad. Mulle meeldib, et saab suhelda kaluritega, teadlastega, teadusasustustega.

Paigutate kaladele märgiseid, paludes märgise püüdnud kaluril see teile tagastada. Kui palju saadetakse?

Algusaastatel, kui kalamärgiste kogumise ja süstematiseerimisega alustati, sõitsid meie töötajad kõik Eesti kalasadamad kogu ranniku ulatuses läbi ja igasse sadamasse jagati plakateid, suheldi kaluritega, selgitati oma tegevuse eesmärke. Sel ajal tuli aastas tagasi kuskil 100 märgist, aga olude sunnil tehti seda kihutustööd aina vähem ja vähem kuni 2007. aastani, mil see tegevus täielikult katkes. Praegu tuleb aastas ligi 20 märgist. 100st on saanud 20, kuigi märgistamise mahud on samad. Kaluritega peaks rohkem suhtlema, ennast rohkem näitama.

Mida veel paremaks saaks muuta?

Meil on praegu käsil siia kasvatamise projekt ja plaanime hakata kasvatama harjust, et kui ühel ajal on lõhejõgede populatsioonid taastunud, siis saaksime hakata kasvatama teisi kalaliike. Veel on plaanis luua krüogeenipank, hakata külmutama kalaniiska. Aga see on kõik tulevikuteema ja ei ole veel selge, kellega selles osas koostööd saaksime teha. Areneda tuleb, ei tasu seista ühe koha peal. Proovime siiga, proovime harjust, miks mitte vaadata jõevähki. Võimalused on olemas, vaja on rahalist ja teaduslikku tõuget ja teeme ära!

Kui palju jõuate käia teistes kalakasvandustes?

Eesti Vähi- ja Kalakasvatajate Liidu kaudu ikka käime. Ene Saadrel on Soomes head kontaktid ja soomlastega on tihe suhtlus, sest kui kaladel on meie jaoks tundmatu haiguspilt, siis Eestis puuduvad vastavad teadmised. Eestis pole ühtegi veterinaararsti, kes suudaks kalade haigusi määrata. Aga näiteks Soomes oskavad kalade haigusi diagnoosida ja ravi määrata reeglina kõik veterinaararstid. Kui mingi probleem on, siis öeldakse kohe, mida proovida. Lätlastega niimoodi ei ole, ikka soomlastelt tuleb see informatsioon.

Kui palju selliseid kriisiolukordi on olnud?

No on olnud selliseid suremisi, millest ise päris aru ei saa, aga suuremaid muresid ei ole olnud. Kuna vesi tuleb meil otse allikast ja on vahetus läheduses, siis vee kvaliteediga ei ole probleemi olnud, välja arvatud see, et nüüd on vett vähe.

Kas sa ise tunnetad oma töö väärtust?

Muidugi tunnetan. Kui ma tööle tulen ja postiljon tuleb ümbrikuga, kus on teade, et Põlula märgisega kala püüti, siis mul on hea meel. Nendest kaladest, mis me kevadel märgistasime, on tagasi tulnud kolm märgist. Näen isegi täpselt ära, kes on märgised pannud. Kui näen, et minu märgisega kala on tagasi tulnud, ta on meres hakkama saanud, siis loomulikult on mul väike õnnehetk – jess.

Millega sa vabal ajal tegeled?

Võrkpalli mängin, rahvatantsuga tegelen juba sünnist saati, jahil käin, olen aktiivne Kaitseliidu liige – malevkonnapealik. Kalal käin ka, kui kõigest muust aega üle jääb.

Põnevat kalakasvatusest

-       Kalakasvatus on sarnane mõne teise põllumajandusharuga, ka Põlulas on põhikari ja noorkari ning kalamarja lüpstakse.

-       Lõhe eluring Põlula kalakasvanduses: marja lüpsmine, viljastamine, hautamine, sööma õpetamine, kasvatamine, asustamine jõkke, kust kalad suunduvad merre 2–3 aastaks toitumisrändele ja alates teisest aastat tulevad jõgedesse tagasi kudema.

-       Aprillist maini õpetatakse kalu sööma. Alguse söödetakse neid käsitsi. Automaatsöötjatele minnakse üle, kui kalad kaaluvad 0,5–1 grammi.

-       Põlula kalakasvatuspäevikutes on kirjas kõik igapäevased toimingud: kalade kaod, kasutatud sööda kogused basseinide viisi, vee temperatuur ja hapnikusisaldus, ravi- ja profülaktilised tööd jms.

-       Kõik Põlulast pärit üheaastased ja vanemad kalad on märgistatud rasvauime äralõikamise teel (massmärgistamine), osa kaheaastastest (5–10%) märgistatakse ka seljauimede alla kinnitatavate individuaalmärgistega. Viimaste abil uuritakse kalade rändeid, ellujäämust, kasvukiirust, suguküpsuse saabumist jms.