Metsa eluringi alustaja – metsakasvataja 26.08

„Mis jalanõud peaksin panema?“

„Mina olen kingadega.“


Tekst ja fotod: Susanna Kuusik









Nii sai murtud esimene stereotüüp metsakasvataja ametist juba enne RMK Edela regiooni metsakasvataja Koit Kivikasega kohtumist. Kuhu jäävad kummikud ja mida teeb metsakasvataja, saab selgeks, kui sõidame ringi Varbla, Audru ja Pööravere metsandikes töötava metsakasvatajaga.

„Mul olid siin veel eelmisel nädalal istutajad, aga nüüd on kõik lõpetanud. Hiljem sõidame ühest kohast läbi, kus võib veel kedagi olla,“ alustab Kivikas, kellega kohtume metsakasvatajate kõige kiiremal perioodil – kevadel. Metsaistutus algab, kui lumi on läinud ja mets piisavalt kuiv. Sel aastal sai alustada aprilli teisest nädalast.

Hindaja ja kontrollija

Metsakasvatajate üks mahukam töö on võsaraie-eelne noorendiku hindamine. „Selleks kasutan õngeridvast tehtud latti,“ ütleb Kivikas ja lubab seda demonstreerida. Mõned kilomeetrid hiljem peatume ühe noorendiku juures, kus metsakasvataja võtabki välja ridva ja näitab, kuidas ta ringiratast keerutades kokku loeb, mitu puud on selle 16 ruutmeetri peal kasvama läinud ja saab teada, mis on keskmine puude arv hektaril.

Ühe hektari hindamiseks on tal vaja lugeda puud kokku kolmel proovitükil. Sellel samal proovitükil loeb ta kokku ka n-ö vitsad ehk võsa ja selle järgi otsustab, milliseid puid ja kui palju on vaja maha raiuda. Mõõtmisel saadud andmed sisestab Kivikas kodus metsakasvatuse programmi, mille järgi kujuneb alltöövõtjatele hind. Seda protsessi peab Kivikas üheks ajamahukamaks tööks. Ühe lahendusena, kuidas aega säästa, pakub ta välja võimaluse andmed metsas kohapeal sisestada, sest metsas mõõtmisele ja paberile märkimisele lisandub kodus veel sama palju aega arvuti taga.

„Oleme korra proovinud droonidega kontrollimist. See teeks metsakasvataja töö lihtsamaks ja hoiaks kütust kokku. Mul on siin mitu kompaktset ala, kus ma võiksin kontrollida ühe koha peal olles mitut lanki,“ kõneleb Kivikas tulevikuplaanidest.

Kultuurihoolduseks on kolm varianti: taime ümbert võsa ja heina niitmine, koridoridena niitmine või üle pinna niitmine. Veidi edasi sõites näemegi lanki, kus Kivikas oli eelmisel aastal tellinud üle pinna niitmise, ja kõigest aasta möödudes ei paista kuusetaimed sarapuuvõsast väljagi. „Siin tuleb sagedamini hooldada. Varsti kasvab kuusk välja ja siis ei ole enam nii tihti hooldada vaja,“ räägib Kivikas ja näitab järgmist männilanki, mida hooldatakse kaks korda aastas. Kokku hooldati eelmisel aastal Kivika metsandikel 1350 ha, millest 750 ha oli võsaraie ja 600 metsauuenduse hooldus.

Alltöövõtjatega on Kivikas rahul ja nendib, et esimeste hangete aegseid probleeme pole enam olnud. „Mõnikord on olnud piiride märkimise, GPS-i lugemise ja töö iseloomust arusaamisega probleeme, kuid tahtlikku petmist pole.“

Teine oluline töö, mida metsakasvataja teeb, on hoolduste ja istutamiste kontrollimine ja aktide vormistamine. Järgmisel langil näitab metsakasvataja, kuidas tuleb vaadata, et juured oleksid ilusti maa sees ja taime tõmmata, et aru saada, kas istutajad on juure piisavalt korralikult kinni vajutanud või mitte. „Liiga tugevalt ei tohi tõmmata,“ sõnab Kivikas.

Kevadel ei puhka ükski metsakasvataja

Jõuame tagasi jalanõudeni, tegelikult käib metsakasvataja ikkagi saabastega, et kõik hindamised saaksid tehtud, kuid sellistel päevadel, mil on vaja ringi sõita, tehtud töid kontrollida, istutajatele taimi vedada või uusi lanke näidata, saab ka kingaga väga hästi hakkama. Teisalt, sõitmist on sellisel perioodil palju, kokku sõidab Kivikas kuus 2500–3000 km. Sel kevadel istutati Kivika piirkonnas 550 000 taime: kuuske, mändi ja kaske.

Kivikas ütleb, et tal on istutajatega vedanud, alati on neid võtta ja pigem peab mõningatele soovijatele ära ütlema. Mõned teised metsakasvatajad jällegi kurtvat, et pole istutajaid võtta. Kivikas eelistab juba kogenud töötajaid, keda saab usaldada. Tubli istutaja paneb päevas ca 1000 taime, mõni teine, kes tuleb loodust nautima, paneb ca 500. „Üks istutaja ütles, et pani raadio valjult mängima, sest see vaikus ja linnulaul hakkas närvidele.“

Lõpuks leiame langi, kus veel töö käib. Kivikas haarab kohe jutulõnga, sest istutaja on varasemast tuttav. Kõneldakse töö edenemisest, edasistest plaanidest ja erinevate puude kvaliteedist.

Uurin, millal algab metsaistutaja töö pärast raiet. „Oleneb, millal raie tehakse ja mis puuliik oli enne raiet. Lehtpuuraiesmikel on otstarbekas istutada lageraiejärgsel kevadel. Kuid okaspuuraiesmikel peab mets 1–2 aastat seisma, sest raiejäätmed ja oksavallid on kärsakate haudekohaks ja langi seismine aitab istikute ulatuslikku kahju vältida.“

Põllumehest metsameheks, kuid alati jahimees

Kivikas, nagu paljud metsakasvatajad, oli enne metsakasvatuse reformi metsnik, ta lõpetas Luua metsanduskooli kaugõppes, juba metsnikutöö kõrvalt. Nüüd ootavad ees uued ümberkorraldused, kuid metsakasvatajate tööülesanded sellest suuresti ei muutu. Esimese hooga põllumajandust õppinud metsakasvataja arvab, et kui amet pakub jätkuvalt vabadust oma tööd organiseerida ja palgad on endiselt konkurentsivõimelised, siis ei näe ta põhjust, miks ta ei võiks seda teha ka 20 aasta pärast.

Meie jutt viib sageli jahini, sest Koit Kivikas on Kaisma Jahiseltsi juhataja. Tehakse koostööd kohaliku külaseltsiga, korraldatakse talguid, jaani- ja vastlapäevi ning jõuluüritusi. „See on mainekujundamisel oluline, et kohalikud näeksid, et teeme kõike muud ka peale küttimise.“

Varasematel aastatel on Kivikas korraldanud Pärnu Jahimeeste Liidus laskmistreeninguid ja aastaid on kõva töö käinud selle nimel, et Pärnus oleks Männikuga võrreldav lasketiir, kuid erinevatel põhjustel on lasketiiru rajamine veninud. Sel aastal keskendub mees võistlustel osalemisele ja kaks korda nädalas lasketiiru lahti hoidmisega ei tegele.