Praakeri öine õudus – paduvihm akna taga 26.08

Praakeri ebatavalisest töögraafikust ning lemmikilmast pajatab RMK Kirde regiooni praaker Sander Heinla.


Kui tihti pead seletama, mis tööd praaker teeb?

Kord kuus vast ikka. Tavaliselt ütlen lühidalt, et praaker on ametikoht RMK-s, kes tegeleb metsa ülestöötamisega, organiseerib raiete tegemist.

Olid eelmisel aastal kolme suurima mahuga RMK praakeri seas. Millest kõrge koht sõltub?

Praakerile antakse ette, mitu hektarit mingit puuliiki ta peab aastas raiuma. Metskond paneb paika võimalike raiekohtade loetelu kolmeks aastaks, nende seast valin mina välja talvised, suvised, sügisesed langid. Täpsem prognoos on ees umbes kuu aega, aga vajadusel tuleb seda operatiivselt muuta, vastavalt ilmale ja klientide soovile.

Praaker  Sander Heinla


Mille alusel sa raiekohad välja valid?

Oluline on raiete kontsentreerimine, et ühes piirkonnas saaks teha korraga võimalikult palju tööd ja traktorite kolimist oleks vähe. Ülikriitiline faktor on ilm, ilmateate vaatamine on põhiasi. Sel aastal oli kaks nädalat külma, palju tuli lund ise füüsiliselt traktoritega kinni tallata, et masin üldse peale saaks minna.

On sinu jaoks emotsionaalselt mingit vahet ka, kas korraldad uuendus- või harvendusraiet?

Üldiselt mitte, aga eks harvenduse puhul ole ikka ilus töö tulemust silmaga vaadata. Uuenduse tulemusel jääb maha suur auk, aga see on ka loomulik. Kui puidust asju saada tahetakse, siis tuleb küps mets maha võtta.

Kirjelda palun oma tavalist tööpäeva.

Äratus tavaliselt kell 7, tööle kell 8. Harvesteridest tuleb mulle värske info raiutud puidu sortimendi ja mahu kohta kaks korda päevas, kell 8 ja kell 20. Forvarderitest tuleb info jooksvalt kogu aeg, nii et hommikul võtan öised tihud arvele ning teen metsaringi, õhtul võtan jälle tihud arvele ja teen valmis uued aktid, et uued langid saaksid raiesse minna. Kogu infovahetus masinatega käib neti teel. Praakeri tööülesannete hulka kulub ka raiesse minevate lankide ülevaatamine ja kooskõlastuste võtmine töödeks – näiteks kui ala piirneb elektriliinide, raudtee või riigimaanteega – ning ka kokkulepped valdade ja eramaaomanikega. Üks olulisemaid asju on ka raies olevate harvendusraiete kontrollimine, et töö oleks tehtud vastavalt nõuetele. Kui seal on tehtud vigu, on need metsas näha aastakümneid.

Mis töös kõige raskem on?

Raienimekirjade tegemine, sest selle järgi peab ju pärast elama! Õnneks ma tunnen piirkonda, tean, mis on suvine, mis talvine piirkond, kus märg, kus kuiv kasvukoht. Ja mul on pildimälu – kui olen varem kohas käinud, siis on järgmisel korral teada, kuidas leida optimaalseim ligipääs langile.

Unes metsa ei näe?

Ei, aga kui öösel läbi une kuuled, et õues sajab paduvihma, siis see paneb küll pea valutama. Kõige rohkem tekitabki stressi sügisene vihm – kujutad juba ette, kuidas traktor poris on, kuidas kõik plaanid vaja ümber teha. Praakeri unistus on külm talv ja kuiv suvi.

Praegu kestab kevadsuvine raierahu, kas saad kergemalt hingata?

Sel ajal tuleb paika panna teise poolaasta tööplaan ja võimalikud langid läbi käia. Kevad ongi kõige ilusam aeg metsas liikumiseks, pole sääski. Tavaliselt katsun juunist või poolest maist puhkama minna.

On see ikka muul ajal ka võimalik?

Nüüd isegi on. Kui tööplaan on hea ja varem üle vaadatud, mis metsas toimub ning kuhu tulevad laoplatsid, siis igapäevast tihude sisestamist saab ju teha mistahes kohast, kus on internetiühendus.

Kuidas perele selline töökorraldus istub?

On juba harjunud, teavad, et õhtul kell kaheksa see jälle räägib telefoniga! Mulle paindlik tööaeg meeldib. Pigem teen osa tööd õhtul ette ära. Laupäeval ei tee küll midagi, aga pühapäeva õhtul võtan nädalavahetuse tihud arvele, sest logistik peab selle alusel oma plaanid tegema.

Kas sind vabal päeval ka veel metsa tõmbab?

Metsas matkamas ei käi, aga olen jahimees, käisin isaga kaasas juba 4–5-aastasena. Põdrajahi hooajal katsun iga nädal käia, talvisel seajahil nii tihti kui võimalik. Meil vennaga on ka kaks laikat ja saksa jahiterjer, nemad tahavad ka liikuda.

Ja kuuldavasti oled ka kalamees. Millise jahi- või kalamehejutuga üllatad?

Kalamees olen tagasihoidlikum, aga suurulukitest olen lasknud kõiki, välja arvatud hirve, keda meie jahialal pole. Karunahk on seinal, haavatud ja ründava sea olen ohutuks teinud umbes meetri kauguselt. Ja teiste lastud karusid olen ka otsinud öises metsas – see on päris adrenaliinirohke, sest ei tea ju täpselt, kus loom on ja millises seisus.

Millised puhkeplaanid selleks aastaks on?

Töö, pere ja majaehitus, ega rohkem jõuagi.


Masinad ei seisa
RMK-s töötab 38 praakerit. Nende korraldada on 100 harvesteri ehk langetusmasina ja 125 forvarderi ehk kokkuveomasina töö. Näiteks Sanderi „meeskonda“ kuulub üks harvesteri ja forvarderi komplekt lageraie jaoks ning teine harvendusraie jaoks. Nelja masina peal on vahetustega tööl kümme meest. Lisaks korraldab Sander kolme võsasaemehe tegevust alusmetsa raiel. Nii masinad kui ka töölised on RMK lepingupartnerite poolt. Töö metsas käib 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas, 10 kuud aastas.