Siseaudiitor Teet Tomson: kõige targemaks saab metsas käies! 26.08

Tekst: Katre Ratassepp

Millised on su hommikurutiinid?

Ärkan tavaliselt enne seitset. Kuna karjuva kella peale ärgata on jube, kasutan juba aastaid valgusega äratajat. Hommik on, nagu ühe pere hommik ikka – söön, käin koeraga õues, viin lapse kooli ja abikaasa tööle. Mõnel päevadel sõidan Tallinna kontorisse, mõnel päeval jään Märjamaa „toimetulekukeskusesse“ ehk RMK Märjamaa kontorisse.

Tallinnasse elama ei kipu?

Olen Märjamaalt pärit. Siin on kõik olemas – rahu, vaikus, turvalisus, gümnaasium, ujula, rahvamaja, võimla, Eesti ainus allesjäänud maakino jne. Märjamaa kontorist Toompuiesteele on täpselt 65 km, üks tund sõitu, kui liiklus sujub. Ilma põhjuseta pole muidugi mõtet sõita, kaks tundi raisatud aega. Samas annab autosõit võimaluse panna paika päevaplaan ja mõelda selgeks eelmisel päeval pooleli jäänud asjad. Kasutan  sageli telefoni diktofoni, et tekkinud head ideed kaduma ei läheks.

Kahe kontori vahel liikudes on ka kolleege rohkem.

Märjamaa kontoris oleme viiekesi, sama seltskond, kes oli ka Märjamaa metskonnas, ainult et nüüd ajame igaüks nii-öelda oma rida. Tallinna kontoris jagan kabinetti kolleeg Alariga, kes on meie talituses teiseks siseaudiitoriks. Koos Piretiga on meid meeskonnas kolm. Lisaks sellele muidugi kõik teised Toompuiestee kolleegid.

Kuidas sinust audiitor sai?

Minu esmane kokkupuude auditeerimisega pärineb ajast, mil RMK hakkas taotlema esimesi sertifikaate. Töötasin sellel ajal Märjamaa metskonnas abimetsaülemana, kes täitis tollal ka keskkonnaspetsialisti ülesandeid. Enne 2008. aasta reformi, kui sai selgeks, et Märjamaale metskonda ei jää ning tulevik töökoha säilimise osas tundus kahtlane, tegi tollane audititalituse juhataja mulle ettepaneku asuda tööle siseaudiitorina. Sain temaga koos töötada küll vaid kolm kuud, aga ta oli hea õpetaja. Peale selle jättis ta mulle erakordse kogemustepagasiga kolleeg Peetri.

Kuidas valitakse välja auditi teemad?

Need kinnitab siseaudititalituse ettepanekul RMK nõukogu. Aasta jooksul tegelen nelja erineva auditiga – üks igas kvartalis. Lisaks konsulteerivad tegevused ja erakorralised auditid, kui neid peaks vaja olema. Selle aasta alguses on fookuses puiduturustus ja metsaparandus, eelmisel aastal olid laoarvestus, metsauuendus ja kaitsealuste metsade majandamine. Hetkel olen alustanud puiduturustuse auditiga, mis peab hindama, kas klientide hulk on piisav või liiga kirju, kas müüme seda, mida toodame ja kas suudame toota seda, mida oleme lubanud müüa. Ehk ISO9001 seisukohalt väga oluline audit – kliendikesksus, kvaliteet jne.

Tööpõldu RMK-s ikka jagub?

Viie aastaga on RMK teinud läbi arengu, mida ei ole kerge järele teha ühelgi organisatsioonil. Audiitori elu läheb seetõttu järjest keerulisemaks, aga samas ka huvitavamaks. Inimesed on RMKs järjest spetsialiseerunumad ja läbi erakordse töötajate valiku sõela on RMKsse jäänud oma ala tõelised professionaalid. Seepärast on audiitoril aina keerulisem kõigepealt asjad endale selgeks teha ning seejärel juba niigi korduvalt täiustatud protsessi veel omapoolseid mõtteid või parendusettepanekuid lisada.

Kirjelda palun auditi tegemise etappe.

Etappe on kolm – ettevalmistus, välitööd ning aruande kirjutamine. Ettevalmistus võib õpiku järgi võtta kuni 60% ajast, tegelikkuses nii kaua aega kulutada ei saa. Ettevalmistuse käigus teen auditi teema kohta põhjaliku riskianalüüsi, et teaks, kuhu teravik suunata. Vaatan läbi asjakohase seadusandluse ning RMK siseregulatsioonid. Koostan valimi intervjueeritavatest ja auditeeritavatest objektidest. Järgneb nii-öelda põllutöö ehk intervjuud ja vaatlused kohapeal. Kõige targemaks saab ikkagi metsas käies ja inimestega suheldes! Auditi aruande kirjutamine on aeganõudev ja nagu tudengil enne eksameid, kipub ka mul siis tööpäevadest puudu tulema.

Millised iseloomuomadused peaksid ühel audiitoril olema?

Meie töös on oluline süsteemsus ja põhjalikkus, väga hea rutiinitaluvus. Isikuomadusena seaksin esikohale uudishimu – eriti kõige selle vastu, mis organisatsiooni sees ja taustal toimub. Lisaks hea suhtlemisoskus ja stressitaluvus ning oskus jääda rahulikuks. Töö tervikuna on suhteliselt üksildane. Audiitoritel ei ole organisatsioonis sees just liiga palju sõpru. Mulle meeldib väide, et audiitor on nagu peegel, erapooletu abiline – kui see, mis peeglist paistab, ei meeldi, ei pea veel peeglit puruks viskama, pigem annab audit võimaluse olukorda hinnata ning saada soovitusi pildi parandamiseks.

Mis sind motiveerib?

See, kui näen, et mõni aruandes toodud soovitustest on rakendamist leidnud ja toimib. Audiitoril ei ole just tihti võimalik välja tulla millegi täiesti uuega, eriti veel RMK-s. Meeldivat vaheldust pakub praegu kaasalöömine arengugrupis, mis tegeleb tööde dubleerimise vähendamisega. Samuti olen osalenud RMK sisemiste juhendmaterjalide koostamisel.

Kuidas pingeid maandad?

Kui on olnud raske päev, siis heas mõttes piksevardaks on ikka perekond. Kunagi osalesin Arne Lauri joogatundides, see on aidanud mõtteid koguda ja tasakaalus hoida, samas ennast ka välja lülitada. Kuna töö on valdavalt laua ja rooli taga, siis on peale tööd vaja end aktiivselt liigutada. Vanus on niikaugel, et „kandekonstruktsioon“ kahte korvpallitrenni nädalas vastu pidada ei taha. Nii käin ühe korra nädalas korvpalli mängimas ja teise korra rahvatantsus, lisaks kõnnin iga päev viis kilomeetrit.

Oled kuuldavasti ka ühiskondlikult aktiivne?

Kuulun tõesti kolmandat valimisperioodi järjest kohalikku vallavolikokku ning juhin sama kaua ka valla kultuurikomisjoni. Vabal ajal armastan lugeda, aga päevane töö arvuti taga ja dokumentidega väsitab õhtuks silmad liialt ära. Lugeda meeldib hästi kirjutatud kriminulle. Televiisorit ma üldiselt ei vaata, välja arvatud uudiseid. Teatris käin nii palju kui vähegi võimalik. Viimane tõeline teatrielamus oli Ugala „Mere märgid“ Märjamaa rahvamajas.