1.
| 2009. aasta alguse seisuga on Eestis 1197 kaitstavat looduse
üksikobjekti. Need on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise
väärtusega elus või eluta looduse objektid: puud, allikad, joad,
pangad, koopad jne. Ka kõik suuremad rändrahnud on looduskaitse all. Mis
rändrahn on pildil?
- Ehalkivi
- Jaani-Tooma Suurkivi
- Ojakivi
- Majakivi
- Matsikivi
|
2.
| Mis rändrahn on pildil?
- Ehalkivi
- Jaani-Tooma
Suurkivi
- Ojakivi
- Majakivi
- Matsikivi
|
3.
| Eesti riigimetsa ja kaitsealadele oli 2009. aastaks rajatud kokku 1734
km õppe- ja matkaradu, et külastajad saaksid loodusväärtustega tutvuda,
puhata ja oma tervist taastada ilma loodust kahjustamata. Alates 2009.
aastast hooldab ja tutvustab ka kaitsealadel asuvaid radu Riigimetsa
Majandamise Keskus. Fotol on vaatetorn ja infotahvel ühel Eesti
kaitsealal asuval õpperajal, mis tutvustab rabamaastiku mitmekesisust.
Seal saab tundma õppida raba ja siirdesood, näha soosaari, jalutada
mööda taliteed läbi palumänniku Suuretüki rannaks kutsutavasse sooserva
ning imetleda Suuretüki vaatetornist avanevat vaadet Laeva soole. Mis õpperada see on?
- Riisa õpperada Soomaa rahvuspargis
- Nigula raba õpperada Nigula looduskaitsealal
- Majakivi–Pikanõmme õpperada Lahemaa rahvuspargis
- Männikjärve raba sihtkaitsevööndi õpperada Endla looduskaitsealal
- Selli-Sillaotsa loodusõpperada Alam-Pedja looduskaitsealal
|
4.
| Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Millised fotodel olevatest taimedest on looduskaitse all?
- Foto 1 (rootsi kukits)
- Foto 2 (merikapsas)
- Foto 3 (pruunikas pesajuur)
- Foto 4 (põdrajuure-soomukas)
- Foto 5 (näsiniin)
|
5.
| Eestis on alati kasutatud ravimtaimi, ka tänapäeval antakse välja
järjest uusi ravimtaimeraamatuid ja paljud inimesed hoiavad esivanemate
taimetarkusi au sees. Enamik ravimtaimi on tavalised metsa-, soo- ja
niidutaimed, mille korjamisel tuleb jälgida, et taimi ei korjataks
liiga palju ega kahjustataks nende kasvukohta. Mõned ravimtaimed on aga
kaitse all ja neid ei tohi koguda loodusest, vaid vajadusel kasvatada
ürdiaedades, ravimtaimetaludes jne. Millised loetelust on
looduskaitsealused ravimtaimed?
- Harilik käokuld
- Harilik kopsurohi
- Soo-kassiurb
- Harilik luuderohi
- Karulauk
- Harilik porss
|
6.
| Tänavusel lumerohkel talvel said kõik, kes tahtsid, uurida metsloomade
jäljekirju lumel. Ilmunud on ka palju raamatuid, mille abil loomade
tegutsemisest jäänud jälgi saab tundma õppida. Kelle jäljed on fotol?
- Põder
- Jänes
- Metssiga
- Hiir
- Nirk
- Metskits
|
7.
| Kelle jäljed on fotol?
- Põder
- Jänes
- Metssiga
- Hiir
- Nirk
- Metskits
|
8.
| Kelle jäljed on fotol?
- Põder
- Jänes
- Metssiga
- Hiir
- Nirk
- Metskits
|
9.
| Kelle jäljed on fotol?
- Põder
- Jänes
- Metssiga
- Hiir
- Nirk
- Metskits
|
10.
| Kelle jäljed on fotol?
- Põder
- Jänes
- Metssiga
- Hiir
- Nirk
- Metskits
|
11.
| 2010. aasta puu on toomingas, vähenõudlik ja laialt levinud puu, mis
kasvab nii maal kui linnas, nii metsas kui ka teeveeres ja põlluserval.
Millised väited toominga kohta on õiged?
- Eestis kasvab looduslikult 2 liiki toomingaid – harilik toomingas ja hilistoomingas.
- Toomingaid levitavad linnud, kes meelsasti marju söövad.
- Toomingas levib hästi juurevõsudega, muutudes nii vahel nuhtluseks metsakultuurides, aedades ja parkides.
- Toomingas on ravimtaim, tema marjad aitavad kõhulahtisuse ja muude seedehäirete korral.
- Toomingamarjad on mürgised ja tekitavad ägedat kõhulahtisust.
- Hariliku toominga jämedamatest tüvedest saab esmaklassilist tarbepuitu mööbli valmistamiseks.
|
12.
| Võõrliikide levimine on suureks ohuks elurikkusele. Sageli algab levik
märkamatult ja muutub probleemiks alles siis, kui kiiresti levivat
sissetungijat loodusest eemaldada on juba väga raske või võimatu. Eesti
Looduskaitseseaduse järgi on keelatud istutada või külvata loodusesse
võõrtaimi, välja arvatud Metsaseaduses metsapuudena kasvatada lubatud
13 liiki võõrpuid. Milliseid neist võõrsilt pärit puuliikidest
lubatakse Eestis metsa istutada?
- Serbia kuusk
- Palsamipappel
- Hübriidhaab
- Jaapani lehis
- Keerdmänd
- Saarvaher
- Siberi nulg
|
13.
| Kõigi meie tähtsamate metsapuude seemned levivad peamiselt tuulega.
Praegu on käes aeg, kui päikese käes hakkavad avanema käbisoomused ja
lepa emasurvad puistavad maha pruunikaid seemneid. Ainult kase ja haava
seemned valmivad ning lähevad emasurbadest lendu suvisel ajal. Millise
puu seemned on pildil?
|
14.
| Millise
puu seemned on pildil?
|
15.
| Millise
puu seemned on pildil?
|
16.
| Millise
puu seemned on pildil?
|
17.
| 2009. aasta alguseks oli Eestis kaitse alla võetud 949 püsielupaika.
Püsielupaik võib olla:
- Kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht
- Ala, kus on olemas tingimused haruldaste ja ohustatud seene-, sambla-, sambliku- ja putukaliikide esinemiseks
- Kaitsealuse looma sigimis- või toitumisala
- Pruunkaru talvitumispaik
- Mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak
- Märgala, kus rändlinnud igal aastal massiliselt toituvad ja puhkavad
- Lõhe või jõesilmu kudemispaik
|
18.
| Selgete ööde ja soodsa tuulega lendavad rändeajal öösel ka mitmed
päevalinnud, isegi nii pisike tegelane nagu pöialpoiss võtab tihti just
öösiti ette pika teekonna üle Läänemere. Miks paljud linnud eelistavad
rännata öösel?
- Risk röövlindude ohvriks langeda on öösel väiksem.
- Päevane aeg jääb toitumiseks.
- Öösel ei tööta linde ohustavad tuulegeneraatorid, mida viimasel aastakümnel Läänemere äärde ja ka merre on massiliselt ehitatud.
- Öösel on jahedam, see vähendab ülekuumenemise ohtu ja veekadu.
- Öösel on õhk niiskem, mis aitab vähendada veekadu.
- Jahe õhk on vähem tihe ja lennuks vajalik energiakulu väiksem.
- Öösel on vähem tuult.
- Orienteerumiseks saab kasutada tähistaevast.
|
19.
| Metsloomi saab tundma õppida ka nende jäetud tegutsemisjälgede abil. Üks
väga inforikas jälg on looma väljaheited. Sõraliste toiduks on talvel
põhiliselt puukoor, oksad ja puhmad – sellisest materjalist pärast
seedimist järele jäänud pabulad püsivad metsa all kaua. Seda, kui palju
on meie metsades sõralisi, saavadki jahimehed ja zooloogid teada kevadel
metsa alla jäetud pabulahunnikuid loendades. Kelle pabulad on fotol?
- Metskits
- Metssiga
- Põder
- Jänes
|
20.
| Kelle pabulad on fotol?
- Metskits
- Metssiga
- Põder
- Jänes
|
21.
| Kelle pabulad on fotol?
- Metskits
- Metssiga
- Põder
- Jänes
|
22.
| Kelle pabulad on fotol?
- Metskits
- Metssiga
- Põder
- Jänes
|
23.
| 2010. aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks bioloogilise
mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. Suureks ohuks elurikkusele
peetakse tänapäeval:
- Võõrliikide levimist
- Elupaikade killustumist ehk fragmenteerumist
- Karusloomade kasvatamist karusloomafarmides
- Metsamarjade ja seente korjamist müügiks
- Elupaikade hävimist inimtegevuse otsesel või kaudsel toimel
- Koosluste liigivaesemaks muutumist inimtegevuse mõjul
- Kliima soojenemist
|
24.
| 2008. aasta lõpu seisuga on Eestis 948 mitmesugust kaitseala –
inimtegevusest puutumata või kasutuspiirangutega ala, kus hoitakse,
uuritakse ja tutvustatakse loodust. Millisel kaitsealal asuvad sellised
huvitavad kaitsealused paigad nagu Ämmaauk, Äiaauk, Hundikuristik,
Kirstuauk, Mägraauk, Hobuseauk, Rahaauk?
- Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
- Tuhala maastikukaitseala
- Piusa koobastiku looduskaitseala
- Pirita jõeoru maastikukaitseala
- Osmussaare maastikukaitseala
|
25.
| Looduskaitsealuste liikide arvukasse nimistusse kuuluvad näiteks
tänavused aasta linnud hallõgija ja punaselg-õgija, kuid ka palju
avalikkusele rohkem tuntud linde ja loomi – näiteks rukkirääk ja
saarmas. Millised fotodel olevatest loomadest ja lindudest on kaitse
all?
- Foto 1 (orav)
- Foto 2 (harilik kärnkonn)
- Foto 3 (nastik)
- Foto 4 (merikotkas)
- Foto 5 (hallrähn)
- Foto 6 (kobras)
- Foto 7 (sookurg)
- Foto 8 (kühmnokk-luik)
|
26.
| Eestis on looduskaitse märgiks juba pikka aega olnud tammeleht. Seda
kasutatakse nii kaitstavate looduskaitseobjektide tähistel, seltside ja
ühingute logodel kui ka rinnamärkidel. Millise puu oksa oli kujutatud
sõjaeelse Eesti Vabariigi aegsel looduskaitse aumärgil, mida annetati
teenete eest kodumaa looduse hoidmisel?
- Mänd
- Kask
- Saar
- Pärn
- Pihlakas
- Sarapuu
|
