|
1.
| 2012. aastal on Eesti metsapealinnaks Rakvere. Linna territooriumist on kolmandik kaetud metsa ja rohealadega. Rakveres asub ka üks ligi 24 ha suurune maastikukaitseala, mis võeti looduskaitse alla juba 1939. aastal. Milline neist kaitsealadest?
- Rakvere Vallimägi
- Palermo mets
- Mõdriku tammik
- Rakvere tammik
- Lilleoru mets
|
2.
| Paljudel meie metsa- ja rabataimedel on väga ilusad õied, kuid väiksuse tõttu jäävad need tihti märkamatuks. Millise taime õied on fotol 1?
- Jõhvikas
- Küüvits
- Mustikas
- Pohl
- Sookail
|
3.
| Millise taime õied on fotol 2?
- Jõhvikas
- Küüvits
- Mustikas
- Pohl
- Sookail
|
4.
| Millise taime õied on fotol 3?
- Jõhvikas
- Küüvits
- Mustikas
- Pohl
- Sookail
|
5.
| Millise taime õied on fotol 4?
- Jõhvikas
- Küüvits
- Mustikas
- Pohl
- Sookail
|
6.
| Millise taime õied on fotol 5?
- Jõhvikas
- Küüvits
- Mustikas
- Pohl
- Sookail
|
7.
| Vaata veel kord fotosid 1-5. Missugused neist taimedest kannavad söödavaid vilju?
- Taim fotol 1
- Taim fotol 2
- Taim fotol 3
- Taim fotol 4
- Taim fotol 5
|
8.
| Mets on Eestis läbi aegade paljudele inimestele tööd andnud. Metsatöö muutudes on mõned ametid ajalukku jäänud ning uued jälle asemele tulnud. Millised ametimehed töötavad praegu Eesti metsades?
- Metsnik
- Praaker
- Logistik
- Metsavaht
- Metsaülem
- Loodusvaht
|
9.
| Jääajal kattis maad rohkem kui kilomeetripaksune mandriliustik, kandes endaga kaasa liiva, kruusa ja kive. Eesti maastik ongi suures osas mandrijää kujundatud. Kui jää sulas, jäi kogu see materjal maha, sealhulgas ka suured kivirahnud, mida rändrahnudeks kutsutakse. Eestis on üle saja hiidrahnu (rändrahn, mille ümbermõõt on üle 25 m). Kui suure osa moodustavad Eesti hiidrahnud kõigist teadaolevatest hiidrändrahnudest maailmas?
- Üle 10%
- Üle 25%
- Üle 50%
- Üle 75%
- Üle 90%
|
10.
| Tänapäeval on paljud röövlinnud looduskaitse all. Mõned neist on muutunud väga haruldaseks, näiteks on rabapistrik pesitsejana Eestist täiesti kadunud, teda kohtab ainult vähearvuka läbirändajana. Kahjuks hävitati varasematel aegadel röövlinde massiliselt. Nii avaldati 1929.a ajakirjas "Eesti Mets" ringkiri selle kohta, et kõik, kes soovivad riigimetsas jahti pidada on kohustatud ühtlasi ka röövlinde hävitama. Aktiivsematele olid välja pandud päris kopsakad preemiad. Arvestust peeti lastud lindude jalgade järgi, mis arvestati kõik ümber ühe ühiku peale. Iga metsaametnik pidi samuti hävitama aastas 16 ühikut röövlinde. Näiteks 1 kanakull või kanakulli muna = 16 …; 1 rabapistrik = 8…; raudkull = 4…. . Mis või kes oli ühikuks?
- Hallvares
- Pasknäär
- Harakas
- Varesepesa
- Harakamuna
|
11.
| Igaüheõiguse järgi tohib Eestis korjata marju ja seeni nii riigimetsas kui erametsas, kui just aeda ja keelusilte ees ei ole. RMK paneb isegi riigimetsas olevad head marjakohad igal aastal kodulehele üles. Marju peab siiski hästi tundma, et mitte endale ega teistele mürgiste marjadega kahju teha. Millistel piltidel on mürgised marjad?
- Joonisel 1
- Joonisel 2
- Joonisel 3
- Joonisel 4
- Joonisel 5
|
12.
| Igal aastal on Eestis üle saja metsatulekahju, ainult üks-kaks nendest süttib looduslikul põhjusel – välgulöögist. Enamasti saab metsapõleng alguse hooletusest lahtise tulega. Millistes kohtades tohib Tuleohutuse seaduse ja määruste järgi teha alla ühemeetrise läbimõõduga lõket (kui ei ole välja kuulutatud suurt tuleohtu, mis keelab kõikjal lahtise tule tegemise):
- Eramaal omaniku loal igal ajal ja kohas.
- Riigimetsas selleks ettevalmistatud ja tähistatud RMK lõkkekohas.
- Vähemalt 8 meetri kaugusel mistahes hoonest.
- Tuleohtlikul ajal vähemalt 10 m kaugusel metsast.
- Veega ümbritsetud saarel.
|
13.
| Eesti Orhideeklubi valis kolmandat korda aasta orhideed. Tänavu said nendeks kaks käokeele perekonna liiki – kahelehine käokeel ehk ööviiul ja rohekas käokeel. Millisel fotol on 2012. aasta orhideed?
- Foto 1
- Foto 2
- Foto 3
- Foto 4
- Foto 5
|
14.
| 2012. aasta on Eestis kuulutatud loodusturismi aastaks. Turiste kutsutakse külastama meie looduskauneid kohti, eriti rahvusparke. Et külastajaid paremini suunata ja loodust kaitsta, on rahvusparkidesse rajatud hulk looduse õppe- ja matkaradu. Mitu kilomeetrit tähistatud loodusradu on Lahemaa Rahvuspargis?
- 18 km
- 58 km
- 85 km
- 158 km
- 258 km
|
15.
| 2010. ja 2011. aasta lumerohketel talvedel hukkus palju metskitsi. Miks on paksu lumega talv metskitsedele raske?
- Looduslikku toitu - puhmaid ja rohttaimi on lume alt raske välja kaapida.
- Toidupuuduses kogunevad metskitsed hulgana lisasöödakohtade juurde, kus levivad viirushaigused.
- Sügavas lumes on raske kiskjate eest põgeneda.
- Metskits ei saa lumel magada ja peab endale aseme kaapima, muidu võib ta kopsupõletikku haigestuda ja surra.
|
16.
| 2011. oli ÜRO metsa-aasta, 2012. aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks ühistegevuse aastaks. Eestis on ühistegevus abiks ka metsade majandamisel - metsaühistute liikmetele kuulub üle neljandiku meie erametsadest. Millega tegelevad metsaühistud?
- Organiseerivad ühist puidu müüki ja koostööd metsatööde korraldamisel.
- Annavad välja seadusi ja määrusi metsade majandamise kohta.
- Nõustavad metsaomanikke, kuidas paremini ja tulusamalt metsi majandada.
- Korraldavad teabepäevi ja koolitusi.
- Korraldavad kokkutulekuid, väljasõite, konkursse ja võistlusi.
- Abistavad metsaomanikke toetuste taotlemisel.
|
17.
| Fotol on meie suurima kärplase – mägra – pere. Mäger asustab hajusalt kogu mandriala ja Saaremaad, kuid varjatud eluviisi tõttu tema arvukuse kohta täpsed andmed puuduvad. Millised järgmistest punktidest mägra kohta on õiged?
- Mäger on jahiuluk ja aastas kütitakse üle saja mägra.
- Kümne ja enama suudmega mägraurud koos oma elanikega on püsielupaikadena looduskaitse all.
- Mäger magab talvel talveund, langedes tardumusse, nii et kehatemperatuur on vaid mõni kraad üle nulli.
- Mäger veedab talve taliuinakus, magades paari nädala kaupa, vahepeal virgudes ja isegi urus kohta vahetades. Kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi võrra.
- Mäger on üldiselt ööloom, kes liigub ringi ja otsib toitu vaid hämarikus ja öösel.
|
18.
| Metsaseaduse ja Metsa majandamise eeskirja järgi peab iga metsaomanik lagedaks raiutud või hukkunud metsaosa uuendamiseks kahe aasta jooksul vajalikke võtteid rakendama – külvama, istutama või looduslikule uuendusele kaasa aitama. Männi istutamisel peab ühele hektarile istutama vähemalt:
- 500 taime
- 1000 taime
- 1500 taime
- 3000 taime
|
19.
| Foto on tehtud ühel Eesti kaitsealal asuvast tornist, kus avaneb vaade nii looduslikult kui kultuurilooliselt väga olulisele maastikule, üle suurte soode ja rabade. Kaitsealal asub ka Eesti suuruselt kolmas soostik. Pildile on jäänud loodusmaja ja 7,5 km pikkuse matkaraja algus. Kaitseala sai mullu 40-aastaseks, selle eesmärgiks on kaitsta jääaja kujundatud maastikke, rabasid voorjate rabasaartega, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets). Millisest kaitsealast käib jutt?
- Kõrvemaa maastikukaitseala
- Meenikunno maastikukaitseala
- Vooremaa maastikukaitseala
- Agusalu looduskaitseala
- Mahtra looduskaitseala
- Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
|
20.
|
Alates 1996. aastast valitakse Eestis aasta puud. 2012. aasta puu on õunapuu. Meil kasvav looduslik liik on mets-õunapuu. Kultuurtaimena kasvatatakse aed-õunapuud, mida samuti vahel metsistununa loodusest võib leida. Millised punktid kirjeldavad mets-õunapuud?
- Kasvab meie aladel umbes 5 tuhat aastat.
- Kasvab meie aladel umbes 800 aastat.
- Leidub kõikjal Eestis.
- Leidub Lääne-Eestis ja saartel.
- Vili on 2-2,5 cm läbimõõduga, hapu, külmudes muutub magusaks.
- Metsistunud aed-õunapuu on mets-õunapuu.
- Noored võrsed ja lehtede alumine külg on karvased.
- Võrsed ja lehtede alumine külg on paljad.
- Seemneid levitavad linnud ja hiired, oravad ning paljud teised imetajad.
|
21.
| Meie metsade levinuim lehtpuu – kask – on pioneerpuuliik, mis „külvab“ end kiiresti tühjaks jäänud maadele. Tuulega levimiseks on kasel tiibvili – kahel pool seemet on õhukesed lennutiivad (pildil). Kui palju kaseseemneid on ühes kilogrammis?
- ~5 000 000
- ~200 000
- ~50 000
- ~20 000
- ~5000
|
