Tekst: Kristiina Viiron
Fotod: Kristina Asmer
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Mändide välimus – jässakas tüvi, harulised, väänduvad oksad – viitab, et neil on oma elu jooksul tulnud rinda pista raskete oludega. Praegu küll ümbritseb neid suhteliselt noor mets, mis meretuulte mõju leevendab, ent oma noorusajal on nad ilmselt olnud rohkem rannikult puhuvate tuulte meelevallas. Nad on justkui iga hinna eest hoidmas pinnasest kinni ning nõudmas omale kasvuõigust. Ja see on neil õnnestunud!




















Hongade tüved, millelt koor on maha pudenenud, paljastavad, et puude tüvi on suisa keerdus, justkui oleks puu endale vindi peale keeranud. Nõva külastuskeskuse teabetöötaja Kairit Errit räägib, et on kuulnud hongade eriskummalise välimuse põhjuseks mitmesuguseid selgitusi. Lisaks tugevale tuulele ja kehvale pinnasele on põhjuseks pakutud veel ka geneetilisi probleeme.




















„Üks teooria, mida kuulsin, on niisugune, et puu nagu tahaks edasi kasvada, aga paneb jõu tüvesse ja keerab endale vindi peale,“ räägib Errit.

Igatahes on need saladusliku välimusega hongad Liivanõmme õpperajal põnevaks vaatamisväärsuseks, iseäranis videvikus, mil nad paistavad kui müütilised olendid, kes võivad end igal hetkel liigutama hakata.

Tuleb välja, et metsavanad ongi päriselt olemas!