RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
05. juuli, 2018

Metsanduslugu matkatee äärest

2018. aastal tähistab juubelit ka riigimets. 13. novembril 1918 alustas tegevust Eesti Riiklik Metsavalitsus ning algas omariikliku metsamajanduse rajamine.

Autor: Triin Kusmin
Lugu ilmus RMK ajakirjas Metsamees

Tervishoiutöötajate suvine puhkelaager Kabli rannas 1970. aastal. Foto: TERVISHOIUMUUSEUM (THM F 5086:1)

RMK kingitus Eesti 100. sünnipäevaks on kogu riiki hõlmav matkateede võrgustik. RMK märgib matkatee trassil ära ka 100 lugu, nende hulgas on rohkelt metsa ja metsandusega seonduvat. Need lood moodustavad omamoodi läbilõike riigimetsade ajaloost.  

Omariikliku metsamajanduse jälgedes  

Eesti Vabariigi riikliku metsamajanduse loomisel tuli nullist alustada pea kõiges. 1919. aasta jooksul alustas ühtsete juhtnööride järgi tööd 15 metskonda. Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru möödub Rava metskonna kunagisest kontorihoonest. Rava metskond moodustati 1919. aastal 21 ümbruskonna mõisa ja karjamõisa ning Vene Põllupanga riigistatud metsade baasil. Metskonna kantseleile leiti ruumid Rava järve äärde 1750. aasta paiku ehitatud kivimajja. 1919. aastal tööd alustanud metskondadest jääb matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla haru äärde ka Laiksaare metskonna ajalooline hoone, kus RMK kontor tegutseb tänapäevani.  

Metsandusliku pärandkultuuriga saab matkaja põhjalikult tutvuda OanduAegviidu-Ikla matkatee alguspunktis Oandul ajaloolise Sagadi metskonna keskuse juures, kus praegu tegutseb RMK Oandu külastuskeskus. Oandu ümbruse metsades on säilinud rohkelt jälgi endisaegsest metsamajandamisest, üheks metsanduslikult huvipakkuvamaks vaatamisväärsuseks võiksid olla erinevad võõrpuuliigid ning kunagised katsealad. Erinevatest aegadest pärit katsealad on veel praegugi Oandu ümbruse metsades vaadeldavad, ka tänapäeval asub Esku lähedal Eesti Maaülikooli püsikatseala.  


Erinevate pinnase ettevalmistuse viisidega katsetükid Sagadi metskonnas. Foto: SAGADI METSAMUUSEUM

Metsandus nõukogude ajal  

1948. aasta juulis alustas tööd KilingiNõmme metsamajandi utiilitsehh. 1964. aastaks oli majandi keskuse lähedale Maranale välja ehitatud Eesti metsamajandite suurim laiatarbetsehh. Tsehhi administratiivpersonal koosnes 25 inimesest ja lisaks töötas seal umbes 200 töölist, autojuhti ja mehhaanikut. Maranal oli katlamaja koos puidukuivatiga, saeveski, puidutsehh, jäätmepuruplaaditsehh, okkajahutsehh jt hooned. Käbide lüdimiseks (seemnete käbidest eraldamiseks) ehitati Maranale käbikuivati, kus lüditi kõik metsamajandis korjatud käbid. Maranalt läheb läbi OanduAegviidu-Ikla matkatee.  

Vana kloostri silla demonteerimine.

Oandu-Aegviidu-Ikla matkatee äärde jääb ka 1950. aastatel ehitatud Saeveski metsavahikoha kordonihoone, kuid metsavahikoht on seal olnud märksa varasemast ajast. 19. sajandi lõpul oli Saeveskil metsavaht Ado Kuldkepp, keda kutsuti ka Saeveski Pašaks (bassaks) ja kelle kohta on säilinud rohkelt lõbusat rahvapärimust. Praegu on kunagises metsavahikordonis RMK metsaonn ja üks matkatee peatuspunkte.  

Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee ääres võib näha jälgi karjääride taasmetsastamisest.  

1960. aastal oli Eestis vaigukogumise kõrgaeg, vaigutoodang oli 835 tonni. Pärast seda vaigukogumine vähenes seoses raiemahu languse ja ulatuslike tormikahjustustega 1967. aastal. Vaigutuslanke võib matkatee ääres näha mitmes kohas, näiteks Oandu-AegviiduIkla matkateel Sakala tee ääres.  

Puhkekohad ja metsade kaitse  

Võsu põhikooli õpilased Viru raba vaatetornis 1991. aastal. Foto: MARET VIHMAN

1966. aastal moodustati Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis puhkealade osakond. Loomise vajadus tulenes suuresti looduspuhkuse ja turismi elavnemisest kogu Nõukogude Liidus. Metsade kaitseks ülekasutuse eest ning puhkajatele paremate tingi muste loomiseks hakati metskondades rajama puhkekohti. Eesti esimene kämping avati Rannamõisas 1965. aastal. Matkatee äärde jääb 1968. aastal avatud Kabli telklaager Lemmes.  

Oandu-Aegviidu-Ikla matkateel Karjasoo külas võib matkaja näha labidat hoidva karu kujutisega mälestuskivi, millel on kiri „Vändra metsakuivendajatelt 1025 ha 1975–77 a“. Selliseid mälestuskive võib suurte maaparandusobjektide juurest leida üle kogu Eesti.  

Laudteid soodes matkamiseks ja nende tundmaõppimiseks on tänapäeval Eestis palju. See pole alati nii olnud – kui 1977. aastal hakati rajama Viru raba õpperaja laudteed, tundus see mõte – tassida sohu puuplangud ja ehitada nendest käimiseks rada – paljudele veider. Laudraja ehitamise idee sai kauaaegne Lahemaa rahvuspargi direktor Aarne Kaasik Soomes käies ning sealsete radadega tutvudes. Viru raba laudtee on osa Oandu-Aegviidu-Ikla matkateest.  

Elistvere loomapark kutsub külla Peraküla-AegviiduÄhijärve matkateel liikujaid.

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läheb mööda Kassinurme mägedest. Ilmselt oleks ilma Jõgevamaa Metsaseltsi panuseta sealsed vaated hoopis teistsugused. Kassinurme tärkas uuele elule 1989. aastal Jõgevamaa Metsaseltsi eestvõtmisel ning Eesti Metsaseltsi toel kultuuri, looduse ja muinasajaloo huviliste vabatahtliku ühistöö viljana. Võssa kasvanud Linnamägi ja hiis raadati puhtaks, linnamäele tulekuks ja minekuks ehitati trepid. Linnuse jalamile ehitati lava, eesõuele kiik, püstkojad, lõkkeplats. Jõgeva spordiklubi Visa rajas mäele suusa-, matka-, tervise- ja muististe rajad. Sellest alates on Jõgevamaa Metsaselts pidanud linnamäel pärandkultuuri talgupäevi.  

1997. aastal rajati Elistvere loomapark, mida on võimalus ka PerakülaAegviidu-Ähijärve matkateel liikujal külastada. 2008. aastast on loomapark RMK halduses.  

Hilisemad jäljed  

2004. aastal tehti Eesti metsades ajalugu: 1.–16. maini 2004 toimunud metsaistutustalgute käigus pandi Eesti riigi- ja erametsadesse kasvama üle ühe miljoni väikese puu. Metsaistutustalgute idee tekkis tantsupeo pealavastajal Kalev Järvelal, valmistades ette 2004. aasta tantsupidu, mis kandis pealkirja “Las jääda ükski mets“. Ettevõtmisega otsustati tähistada ka Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Vaimastvere külas jääb Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee äärde 2004. aasta talgulank kvartalil VZ254, eraldis 9.  

RMK ülesannete hulka kuulub ka praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal. 2014. aastal avati Kasari jõel uus Kloostri sild. Sillal on veetaseme regulaator, mis tähendab, et suurvett Kasari jõel ja seeläbi ka luhal saab hoida vajadusel tavapärasest kauem. Sellega on võimalik üleujutusperioodi pikendada ning ühtlasi tagada ligipääs luha hooldamiseks. Uut silda saab näha ka Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkateel liikuja.  

Ajalooline Rava metskonna kontor.

Vaata RMK matkateede äärde jäävate huviväärsuste kohta lähemalt leheküljelt www.rmk100.ee. Loe ka Toivo Meikari värskelt ilmunud raamatut „Eesti metsanduse 100 aastat“.

Lisa kommentaar

Email again: