Valgepõsk-lagledel lähebki tänapäeval hästi, nende arvukus on viimase kümnendi jooksul aina kasvanud ning see peegeldub ka siit läbirändavate lindude hulgas. Kaamera vaateväljas neid praegu veel pidevalt ei ole, kuid see võib juhtuda rände tipphetkel, mis arvatavasti pole veel käes. Lagledel on oma päevarütm, tähelepanekute järgi jõuavad esimesed salgad Haeska randa keskpäeva paiku ümberkaudsetelt põldudelt, kuhu nad hommikul päikesetõusu ajal toituma lähevad. Kaamera ees olev rannaniit näib olevat lagledele pärastlõunane puhkepaik enne õhtusööki ja ööbimispaika siirdumist. Rannamaastikul puhkavatele lindudele lisandub järjepanu juurde lagleparvi, neid, kes siia jõudsid juba viis päeva tagasi ja kindlasti ka äsja põhjast saabuvaid linde. Õhtul enne päikeseloojangut lendavad nad ööbimiskohtadesse laidudele, leedetele või siis mõnesse madalasse lahesoppi.

Sookured on Matsalust juba edasi rännanud, pärast 25. septembrit pole neid siin Haeskas enam näha ega kuulda olnud, hallhanesid ka mitte.


Uusi Arktikast saabuvaid rändajaid ootame aga veel, ränne võib kesta oktoobri lõpuni ja veidi enamgi. Virumaale on oma rändeteel jõudnud juba suur-laukhanede ja rabahanede parved. Küllap nemadki jõuavad lähipäevil läänerannikule ja ka Haeska rändekaamera ette… saame neid kindlasti näha.


Suitsupääsukesed on Haeskast läinud, kuldnokad on veel kohal ja ega nad vast enne novembrit ära lähegi. Kiivitajaid on Haeska rannamaastikus jätkuvalt hulganisti näha ning silma jääb ka üksikud linavästrikuid. Ka metskurvitsaid on nähtud ja mine tea, ehk ilmub vaatevälja ka mõni linnuharuldus.