Heino jõudis jooga juurde 2005. aastal. Põhimureks olid seljahädad, olles sattunud kolm korda seljavaludega kiirabisse. Uuriti, puuriti, kuid otsest probleemkohta ei leitud. Seljalülide vahelt sopistus disk mingil määral välja ja avaldas survet närvidele. „Otsest vajadust operatsioonile ei leitud ja nii ma siis otsustasin ise hakata oma seljaga tööle, et seda tugevdada ja seljamuredest lahti saada,“ meenutab ta.


Selleks tundusid jooga asendid eriti selja liikuma saamiseks kui ka kogu keha tugevdamiseks. Joogaga kaasneb ka mentaalne lõdvestus – meditatsioon, mis annab vaimule ja meelele rahu ja kosutust. Vabastab liigsest muretsemisest, ülemõtlemisest – see on peamine tervisehädade põhjus.

„Aastal 2007 olin kuuajalisel rahvusvahelisel joogaõpetajate kursusel Poolas, elasime kuu aega nagu joogid, väga puhta ajurvedaliku toitumise, hingamisharjutuste, meditatsioonide, satsangide, inimese füüsilise ja energiakehade tundma õppimisega,“ räägib ta elumuutvast kogemusest.


Pärast kursust on ta erinevatel ajaperioodidel juhendanud ka joogatunde, praktiseerinud enda tarbeks. Täna oskab ta enda jaoks valikut teha, mida ja mis asendeid keha mingil ajal vajab. Kindlad harjutused on muutunud igapäevase hommikvõimlemise rutiiniks. Jooga kõrvalt tegeleb ta veel paljude muude vaimsete praktikatega.

„Jooga olemuseks on füüsise ja meele tasakaal ja harmoonia. Läbi füüsiliste harjutuste ehk asanate tegemise rahuneb ka meel ning meelerahu omakorda aitab ka füüsisel paremini lõdvestuda“, võtab Heino kokku jooga olemuse.


Tekst: Anu Lill
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees